Kristiine Kurema "Jäätunud võõras"

Sattusin raamatu otsa seoses koolitööga:
Kaasaja eesti kirjandusteose ettekanne

1. Autor ja teos (täisnimed).
2. Raamatu saamislugu ja järelkaja (millest on saanud ainestikku, kui kaua kirjutas, millal ilmus, kuidas võeti vastu, kas on saanud mõne preemia, teose tähtsus kirjaniku elus).
3. Tegelased ja süžee ( kuni 5 minutit).
4. Teoses esinevad probleemid, nende lahenemine.
5. Autori sõnum lugejale/ Sinule.
6. Hinnang teosele, lugemissoovitus.
7. Katkend teosest ettelugemiseks ( umbes 0,5 lehekülge).

• Küsimused klassikaaslastelt.

Võtsin ta suvaliselt esimeselt riiulilt raamatukogust. UUDISKIRJANDUSe sildi alt.
Esimesed ~50 lehekülge mõtlesin, kuidas sellist asja klassi ees ümber jutustada ja MIKS TAEVAS KÜLL MA VAREM LUGEMA EI HAKANUD, sest oleksin jõudnud raamatu ära vahetada. AGA. Kui hakkas tekkima sarnaseid seiku minu elukesega, huvi kasvas. Jõulude paiku haiglas, arstide nimed Lehe- ja WhateverSALU, inimesed surevad, ultrapositiivne ja aus-jutukas toakaaslane etc. Ja nii meeldiski. Järjest sai selgemaks, et kangelanna pidigi alguses selline olema, et oleks, kust august välja ronida. Lugesin ~180 lehekülge järjest.
Omamoodi mõnus - lugege ka :)
Mul ei õnnestunud autorilt ÜLDSE infot nende punktide kohta saada. Aga mul on plaan ;)
Wait and see :D

Tõi nii mõnegi asja pähe tagasi

SD.BI. taust

Sest niipidi on ilus.

Mu soov on see valmis saada enne taastusravi, et ma hulluks ennast ei mõtleks tast.

Veel tuleb järgmisel nädalal kõik võimalik ette ja taha ära teha.
Siis alles saab insuldist paranevate tädikestega kilekotte kokku voltida ja lastele komme anda. Sellises asutuses kandideerin isegi vist kommisaajate nimekirja.
Ma küll ei taha, et keegi veel minu moodi piinleks, aga ilgelt lahe oleks, kui seal põnev oleks. Ehk mõni minusugune seal pesitseks. Haiged inimesed on sõbralikud ka: maha trambitud ebaülbeteks ja rohtude peal (Y) Ja kindlasti on seal tore pilte teha :)

New acrylics.

Things are looking up!

Olympus FE-360

1. Jah, ma ei ilmunud kooli isu pärast. Issi sai teada, aga kõik laabus imeliselt. Käisime Sherlock Holmesi vaatamas. Brilliant.
2. MULLE KINGITI FOTOKAS!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 3250 on peaaegu täiesti komposteerunud, teeb üksinda oma neljasid ja peaaegu mitte midagi muud... seega ajastus on imeline. Ja, noh, PÄRIS fotoaparaat :D
   
3. Rubriik "ARST HELISTAS": Tuleb nii välja, et 8. veebruaril lähen Keilasse? ja jään 10 päevaks või 3 nädalaks taastusravile. ...~2 kuud pärast oppi. Fast acting on your part.
   

Stop dreaming. Be it. -kavand

II ujumine

Ma plaanisin world premiere'i oma käänakus seljale ja armile, aga kui Udo üht pilti nähes naerma hakkas ja ütles, et ma näen välja nagu 'halvasti treitud puuasi', mõtlesin ümber.

Kõigi vaimse heaolu nimel tõestan lihtsalt, et käisin kupsu panemas.

Spordihoonest väljudes selgus, kui invaliidisõbralik on Kadrina. Vallavalitsus:

Kringliõpetus.

Bio vastatud, lähen ema juurde. Ta teeb tainast, et hiljem kringli tegemist õpetada. Suvalistele. Kohale tuleb kari kihvte inimesi. Mõni oma pisikestega. Ka kringel tuleb megadelicious.

Like always: mul on külm, kõik valutab ja väsinud on olla.

Kojusõidul Udo kihutab läbi lumise metsa. Naeratan.

Matemaatika on mu hoor mu vaimule.

Nusserdan ta oma maitse järgi läbi ja olen terve ülejäänud päeva kohutavalt rõõmus.

Where do you go to when you're alone in your bed?

I AM IN LOVE!

Courtesy of Susanna Päikese ehete butiik.

Having the Pants of Liffe!

Someone beautiful is celebrating her birthday today. And I love her!

For the crazy fun, for the strange films, for the heart-breaking fights. For everything!
Yea, you can only photograph her hands :)

HAPPY BIRTHDAY!

look at me im happy,
don't worry, be happy

i give you my phone number,
when your worried, call me,
i make you happy

don't worry, be happy

The day before the rest of my life.

The weather is perfect. My brother is pure awesomeness when drunk at work. I love cheeseburger meals. School seems like a good place to practice walking and showing off cute outfits.
I'm satisfied. I'm unstoppable.
I'm... happy.

I can't sleep. I can't sleep. I can't sleep.

I see you shiver with antici... pation!

Eile sai 3 nädalat opist.

Kõik oleks imeline ja ma oleksin rahul ka selle aeglase paranemiskiirusega, mis mind iseloomustab. Ma ei muretseks, et mul on iga kraadimiskord erinev temperatuur, parem labajalg ja säär ikka tuim, mingi tundmatu valu kõhus ja mõningane seljavalu.

AGA. Kui ma esmaspäeval ennast iga hinnaga kooli ei vea, siis saab perearst jälle tulla oma sa-oled-hull-jutuga. Et oli jah opp, aga peaks ju nii palju parem ikka olema. Et ma ei saa kunagi terveks ja olengi mõttetu eit. Simulant, raisk.

Oleks ma kunagi halvasti taga käitunud, talt midagi nõudnud, teda solvanud, ta pere kiusanud... ÜKSKÕIK MIDA! Ei. Ma olin alati viisakas ja täitsin religioosselt kõiki ettekirjutusi... Selline ebausaldus, põlgus, viha? ainult selle pärast, et eelmisel aastal sinna varemena paar korda sattusin. Jätsin suvalise nutuäärel emo mulje, kui tegelikult 6 surma mu õudsel kombel ja hoiatuseta imeilusast lapsepõlvest välja rebisid. Ma lihtsalt ei maininud seda, kui mind koolist sinna saadeti, et psühholoogi jaoks saatekirja kerjata.

Ja et nüüd oh-no VALU! kurtsin. See ju niiii tühine asi. Selle taga ei või ju kunagi midagi tõsist olla.

Kui ma pean suhtlema oma suure suu, halva mälu (vandega seoses) ja olematu diagnoosimisvõimega perearstiga, tahan kaaaa võtta midagi, mis asjaolude ebamugaval sunnil minust täielikult sõltub ja mu peale loodab, usaldabki, ja seda alandada ning ära kasutada. Kogu oma võimu kasutades ta nulliks vajutada. Kusta ta peale ja läbi peksta. Talle sööta kõikvõimalikke tablette, mis sahtlitest leian. Solvata ja riielda. Pinnapealselt ja hoolimatult ta vajadusi demonstratiivi mõttes rahuldada.

Aga mina ei saaks. Sest mina ei värele orgasmiliselt teiste abitusest ja lootusetusest. Ei naudi ainult minule usaldatud lugude levitamist.

Olete kuulnud karmast? Mul on väike ettekujutus, kes mu tutvusringkonnast kuskil surmapiinades kogu täiega üle lastakse. Näiteks vana ja abituna. You know... kogu selle reeturlikkuse eest :)

Mul on veel selline küsimus: kui ma oleksingi kõike oma peas ette kujutanud.... miks muga halvasti käituda? Miks jutlustada minu langusest ja kasutusest? Kas vaimuhaigetest ei pea hoolima? Pole nad seda väärt?

Anything else.

Ma niiiii mõtlen pillid kokku panna ja tumblrisse või mitte kuhugi siit ära minna.

Või midagi muuta. Keegi ei kujuta ette, kui väga ma olen pärast operatsiooni/haiglat muutunud. Ka mina.
Ma praegu veel annan parima, et feikida, milline ma enne olin, aga mu maailmavaade, välimus (arm, juuksed, -10 kilo jne), sõda ja maitseeelistused on umbmäärased 137 kraadi mujal.

Õnneks ma armastan üldiselt veel samu inimesi.

2010