Issi jahituba

Kes mõnda jahimeest teab, teab, mis on jahituba. Kes ei tea, siis see on selline tšill koht, kuhu jõuavad trofeed, sarved, topised jm jahividinad. Minu isa oma on pooleli. Point vist ongi, et seal alati midagi nokitseda oleks.
Külalisi ja inimesi saaks selle järgi hinnata, kas issi veab nad sinna, et sarvi ja koljusid näidata. On väga lahe, kui issi sinna kutsub
VÕI teeb nagu eile mulle. Rääkisin talle, et mul oleks vaja piltidele raame. Tema mõõtis, ma lisasin pooldiplomaatlikult, et enam pole millegi peale joonistada. Ütles, et ma võtaksin jahitoa võtme ja tooks sealt omale aluseid. JESS! Läks mõõtudega minema ja ma jäin mõtlema. MUIDE!!! MUL ON VAJA NÕU: MIS VÄRVI TULEB "STOP DREA-
MING. BE IT" RAAM? Täna hommikul võtangi võtme, sammun rõõmsalt jahitoa poole. Valus on. Teeb murelikuks. Paat kutsus hääletama Tamsallu. Ei julge minna. PLUSS mul on homme geo eksam. See on eksam, mida tahaks vähemalt tehtud saada. Ma pole midagi teinud. Leim :D
Nii. Aga jahitoas leian kohe hunniku aluseid, millele joonistada. Ja nad pole mingid väikesed junnid. Vähemalt 70x90 cm. Võtan 2 kohe. Kolan ruumis ringi. Ma ei tea, kas ma olen seda lugu rääkinud, aga I fucking love it: Ma tahtsin kunagi oma esimest pilti maha müüa. Suurt pilti siis. Lasin issil talle panna jolkari külge, et selle seinale saaks kinnitada. Kui see valmis sai, küsis issi, mida ma pildiga nüüd teen. Sosistasin, et tahan müüki panna. Ta oli vait. Laskis selle jahituppa vedada, et näha, kas jääb viltu või kenasti keskele ikka. Seina peal nägi ta imeline välja. Olime imetluses täiesti kuss. Issi pöörab ära minema ja ütleb ainult:
"Kui keegi seda näha tahab, võib ta selleks siia tulla."
Seal mu esimene pilt nüüd ongi :D
Parim kompliment.
(parem oleks tegelt see, kui keegi laseks teha tatoveeringuks selle, mille ma ta peale joonistan. see on unistus)

Siit õppisime kõik, et jahitoad on lahedad. Oh yes, they are :P

Tulen pihtima.

Kõik teavad, et see blogi saigi alguse sellest, et mul oli vaja kuhugi oma mõtted oma peast ära panna. Täna teeme jälle nii.

Olete kahjuks ehk tundnud, kuidas ühel eluperioodil olete megaüksinda mingis pasas? Ja siis võikski keegi kõrval olla. Ma ei pea silmas meeter76+pikkust tumedate juuste ja ülbe käitumisega hoora. Oh, ei. Ta oleks ideaalvariant, jah. Aga mingis jamas ei loe vanus, sugu, haigused, raha. Ma oleksin tahtnud keda iganes.

Mõni väga kallis inimene mul muidugi oli ja on ka nüüd. Aga nad üldiselt on sellised, et kui ütled, et murdsid keset ööd sidumisruumi, et kuskiltki valuvaigisteid või mida iganes saada, et ära vajuda ja kunagigi magada, mossitavad või moodustavad frowni. "See oleks võinud väga halvasti lõppeda" etc jama. Okei. Aitäh.

Aga ütleme, et saad siis terveks. Või vähemalt jalamile, kust üles läheb ainult paremaks. Peaaegu terveks. Sa naeratad ja oled hea ja isegi lõbus, kui suudad. Saad isegi läbudele minna. Abiga, jah, aga siiski. See on moment, kui ilmuvad välja kaks miljonit inimest, kelle ootamisest-otsimisest sa loobusid siis, kui näljase näoga haigla aknast asfalti jõllitasid. Need olen-drop-dead-gorgeous-inimesed. Okei. Ja mõtledki, et davaiks, ole mu sõber, vaatame koos pilte, mis meile mõlemale juhtuvad meeldima ja räägime filmidest ja reisimisest Prantsusmaale. Räägime kleitidest ainult selle pärast, et ei oska paremini flirtida.

Whatever. Ma peksan juba segast.

Point on: haige ja rääbakana võid üksinda kuskil ära surra.
Ja need inimesed, keda polnud kusagil, aga nüüd naha vahele poevad, kuigi niiiii väga ei ole neid tahtnudki, jõuavad positsioonil, kus suudavad nii väga haiget teha.
Ma vihkan armukadedust. Viimasel on kõige lihtsam põhjendus: i don't compete. You've been fun, but fuck you.

Ma ei tea, kas sellest oli midagi aru saada, aga ma tunnen end paremini :)
...mis ongi ju eesmärk?

Babies-babies-babies!

Ma armastan triibulisi kasse :)

and another one

Kirjutan kirja. Millalgi läheb ehk posti ka.

Magan. Näen, et kass saab pojad. Ärkan hetkeks, sest kuulen, kuidas venna saab riielda, et keegi 7:3oks valmis ei ole. Haaran teki ümber, siban oma asjadest, mis maas vedelevad, mööda, uksest välja, jõuan Udo voodi ette ja ütlen, et kell on pool. Ta magaski veel. Mina lähen tagasi voodisse.

Keegi helistab mulle. Ma ei mäleta jutuajamisest midagi, aga tunnen, et pean Paadile helistama. Ei saa kätte (vist). Üritan saata sõnumit ja magan veel 10 aastat.

Uus katse ärkamisega. Arvutisse. Meenub geo eksamitund. OKSE. Teele läheb kiri:
Tere!

Mul oli kolmapäeval inglise keele korduseksam Tallinnas, eile jõudsin alles koju ja olin väga väsinud ning puhkasin. Tänaseks on eksamilehed täitmata ja ma ei saaks kuidagi Kadrinasse niikuinii. Seega annan teada, et ma ei tule. Loodan, et see mu tulemust ei mõjuta, sest konspektid on väga head ja ülevaatlikud.

Kõike head!
Ellu.

Meenub kogu helistamine hommikul. Vaatan, kas saatsin kellelgi midagi lollakat ka. Saadetud sõnumites on viimane V.S. See on mu umbes 7oaastane arst. Mees, kes mu selgroos paar korda sonkinud on. Kohutav häbi. Meenub see, kuidas ükskord ujumas ässata üritasin. Olin 7 või 8. Või isegi rohkem. Hüppasin pea ees vette. Hästi väärakalt ja viltu. Redelist ronis parasjagu üles üks mees. Ta oli poolenisti vees. Proovides vee peale tulles ujusin talle kogu täiega peaga kanni.
Sukeldusin uuesti, et normaalselt vee peale jõuda. Sain uuesti oma lõuksiga talle kannidesse sõita. Ta vist karjatas, sest kui lõpuks vee peale sain, jõllitasid kõik inimesed minu poole. Mul oli kohutavalt mark. Sõnum tegi sarnase tunde. Julguse kogudes avan viimase. IMMEDIATELY MADE IT WORSE! See on ju sõnum, mille kunagi oma vennale kirjutasin: 2ra unusta mind kaasa võtta
Õudne. Saadan talle veel ühe sõnumi. Seekord vabanduse. Sama kole ja mõttetu. Muide, esimene sõnum on saadetud mitu päeva tagasi öösel.

Lähen mingite inimestega sookaile korjama. Eksleme soos. Pea hakkab valutama ja ülitugev uni tekib. Hängime natuke aega; ma tulen koju. Nüüd sööma ja kobin magama.

Muide, kass saigi öösel pojad. Kui üles leian, näitan ;)

PALJU ÕNNE, ELERIN!

HAVE FUN!
Sa kuuled must veel. Arvatavasti lihtsalt mitte täna ;)

Kus ma passinud olen :)

Notice, kuidas mu parem jalg ongi konkreetselt hädisem. Ühel päeval mõõtsin ka. Nuta või naera. Aga küll see lihas ka tagasi paisub. Ma ei muretse.

Muide. Tallinnas oli lõbus. Feilisin oraaaaaaaaaalosas. 19 punkti kuigi kõik oli ülisujuv ja klapp megahea. Oleksin pettumusest nutnud :D

Veel on meil uus võistleja. Kobe ju. Ma tahan midagi müüa.

PS. PAAT!!! JÄRGMINE KORD OLED TALLINNAS KAASAS!! TULEB VÄLJA, ET MULT OODATI SIND JUBA TEISIPÄEVAL :D
PPS. Türamaivõiraisk, ma tunnen, et ei saa siin teha, mida ma tahan.

Biology exam with zombifish

I have a feeling that there's someone making damn sure that the exams are only about the things I learn... and actually remember on the day of the exam.
Thank you. Stick around.

draw girls, ready(not necessary), set, BIOLOGY!

I was scared to use the computer to post anything, because my brothers have united once again (in attempt to assure my well-being?): they are making damn sure that I study. I didn't feel like being a complete bastard and lying to them while actually online. So I stayed in my room and did experiments with my plants and drew girls and dresses. 'cause that's what I felt like doing, thanks.

Everyone knows I can't draw girls, but in need of a dress for the 20th of next month I made designs. I have no intetion of looking like every other person there. I won't show the sketches now, but I came up with something cute and the girls aren't too bad either. This corner reminded me of a picture I took during the week we had to dress up at school. It's blurry, but for the people that know these girls... I obviously think highly of the drawing :D

Ohh, and I'm taking the biology exam in 8 hours. I won't say anything.

Maijooks ;)

I didn't run or anything, but the trip itself was extremely exhausting.
PS. I sat on Gustav Ernesaks' lap and listened to the music that comes out of the bench :)
Best trip ever :D

Üks niisama välja elamiseks:

Ärkan 8:58. Oii, ainult 2 tundi hiljem, kui plaanisin. Natuke aega veel unistan, et võin terveks päevaks voodisse jääda aka 3 minuti pärast üles. Suvaline jama selga, natuke meiki, kott õlale ja alla. Teen omale tagasihoidliku hamburgeri (loe: külmkapis pole mitte-nahhui-midagi). Udo tuleb alla. Ütleb, et tal on hea meel, et ma talle süüa teen. Nojah. Eile õhtul ajas Udo mind sitaks närvi erinevate eksamiteemaliste asjadega (näiteks see, et ma peakisn õppima). Ma ei tahtnud ta lähedal üldse ollagi, aga täna ma lihtsalt ei suutnud, et ta hommikust söömata välja läheb. Viib mu biokonsultatsiooni. Saame kenasti läbi :) Jõuan ülitäpselt. Konsultatsioon on igav, aga midagi sain juurde. Haigelt palav ka. Räägin õpetajaga suvetööst. Fakk noh :D Ma jagan maailmaga midagi: hommikul on autos Avo, Udo ja Aavo.
Aavo küsib: "Kas ma lähen järgmisel aastal teise klassi?"
Udo: "Jah."
Aavo: "Pärast teist klassi lähen siis kolmandasse ja pärast kolmandat neljandasse... (räägib niimoodi kuni selleni, et pärast 11. on 12.)"
Udo: "Mis pärast 12. klassi on?"
Aavo on vait.
Udo: "Mis Ellu pärast kooli teeb? :)"
Aavo: "Ellu läheb suvetööle :)"
(issi, Udo ja venna naeravad mu üle. kõvasti)
Thanks, noh. Bio suvetöö saan kuupäevaliselt määratud. Õpetaja on väga vastutulelik. Tööd peab muidugi tegema, aga mitte midagi hullu :) Maksan smaragd-kaantega lõpualbumi 250.- ära. Ostan 50 krooni eest krõpsu, pirne, pizza-saiu, šokolaadi ja kellukese. Hakkan koju jalutama. Pole selleks ammu võimeline olnud. Päike keevitab. Sure või maha. Lähen üle Loobu. Rasemeeslik onu on ujukates silla peal koos pruuni taksi ja palja pisikese tüdrukuga. Koer vägistab mu jalga, kui ma krõpse söön. Loid zombi on selles kuumuses olla. Mees võtab koera sülle ja keelab samal ajal tüdrukul ennast katsuda. See pidavat VALE olema. Ma olen miljon protsenti kindel, et see pisike tirts ei jaganud üldse matsu, et ta käsi üldsegi millegi juures peatus. Mina aretaks endale sellest näiteks kompleksi, aga las jääda. Krõpsude söömine on raskendatud, sest koer ilastas mu käed täis, mis nüüd haisevad. Söön šoksi, sest see on paberis. Joon. Puhkan tee ääres. Sulan. Pissin maha. Juuksed on nii pikad, et lähevad natuke loigu sisse. FML, mis saab paremaks minna? Isegi naerma ei aja. Loivan varju. Söön lõplikult üle. Oksendan kuuse alla. Natuke parem. Vähe. Astun vanatädi juurde sisse. Annab külma kisselli. Räägime taimedest, narkootikumidest, eksamitest ja politseitööst. Lähen vanaisa juurde edasi. Inimesel on lubatud tunda end vanana, kui ta ehitatud maja kokku variseb. Mina aitasin näiteks kunagi vanaisal ehitada katusealust puudele. Metsa vahel on kodutee tunduvalt inimlikum. Vajan puhata, sest täna öösel pean materjalid valmis seadma, et homme Maijooksul õppida saaks kuni teised jooksevad.

Lipi-Lapi on megapaisunud juba. Varsti saame miljon Lipsteri :)

THE HEAT AND GNAT-LIKE FLYING ASSHOLES

ARE KILLING ME! :(

We'll never forget. Nor will we stop loving.

I wish I had taken pictures of you instead of your house.

Study-groups.

My first study-group at the lake was fun... faaaaaaaaaan. (I was taught Norwegian. also, hi to everyone in Norway. I hear you're all gorgeous and you visit my blog a lot :D)
We went to one of the bridges and... studied? :D
Well, I woke up to a huge bottle of lemonade that had been placed in front of my bed. I think my brother wasn't fooled by my awesome act when I got back. He's great. He sometimes plays chess with me. He doesn't let me win, i love that. He teaches me instead. He has said that I'm good to play with, because sometimes he really has to think what to do next. Ohh, chess...

Today, I have another study-group. It's great. Actual studing, though. Fun none the less :)

CRAM-WEEK!

I'm going to study like crazy for the biology exam. I started in Tartu, which is great since I now that it's possible to do it. And do it well :)
And after that's over... I have soooo much more to do... It's going to get interesting :P

Once a psychologist told me that my aesthetic sense is highly developed. I laughed and thought to myself that I have so little to do with the world being so beautiful and amazing.

Twentypede

The silk stitches were taken out on Wednesday, but I really like how the wound looked like with the stitches. I'm too shy?! :D to show you guys how it looks like now. I can, however, SAY how it looks like...
um... a huge purple centipede-like twentypede.

I haven't taken painkillers for a week. I can walk. But I'm still a little scoliousy (is that a word?)
2 out of 3 ain't bad :)
I'm doing pretty well.

Too Excited ;D

FUCK THE INTERNET, EVERYONE OUTSIDE!

Going home after 2 weeks.

Tomorrow.

18:o4

Ma kõnnin mööda tänavaid ja naeran. Lihtsalt naeran. Täna tuli paar padukat alla - jalutasin vihmas ja naersin. Tõusen valutult püsti - ajab naerma. Nii mõnus võib elu ikka olla. Käisin poes kleite proovimas. Kaua ei jaksanud, aga the act of it was amazing. I CAN ACTUALLY DO IT. I didn't find a dress, but I really don't care. I have a feeling that it'll come to me by itself. And that it will be perfect.
I hadn't done it in months but one night at the hospital I asked 'why the fuckkk?' I also cut my hair that night. ...so I'd take myself seriously.

I now know why this had to happen to me. It's great.
Like someone's master plan ;)
Brilliant.

care to explain?

Mother: Hello, this is Ellu's mum. How is she? When can she come home?
Doctor: Isn't she home already?

fack

Success?

Hi.

I'm out of the hospital. Seems like everything went as planned. There is a thing I'm worried about. But I feel much better.
I've taken ~1600 photos, killed the 3250 in the process though :(
This time he is unlikely to recover. You'll see some of the pictures when I get home...
I don't know when.

Take care.