Viimane pildistamine keskkoolis

toimub ühiskonna kontrolltöö ajal. Kotib. Lõbusam kõvasti :D

Paat.

See on järelpildistamine. Nagu on mul veel järelkontrolltööd ja järelvastamised.

Great Winter Adventure.

"Pange mind selle pisikese parkla juures maha. Ma lähen üle välja ja läbi metsa koju."
"Siin?"
"Just siin!" :)
Needless to say, aga enne metsa jõudmist on mu saapad läbimärjad ja väsimus annab tunda. Valust ärme räägigi. Näol on siiski totakas naeratus. See I.-CAN.-DO.-IT.-irve. Sumpan metsarajal. Vajun igal sammul põlvedeni sisse. Proovin joosta mäest alla, sest olen liiga väsinud, et paigale jääda. Sinna jääkski muidu. Saan isegi mõne sammu teha. Viib sügavamale usku, et ma saan sellega hakkama. Olen rõõmus. Vajun lumme. Tunnen läbi pükste, et lumi sulab. Ajan püsti. Ujumiskoht paistab. Nagu 20 aastaks loivaks selleni. Saabun. Sitaks rahul. See võib olla pool teest. Ka vähem. Istun teisele pukile. Ronin täitsa üles ka. Kuulan muusikat. Teen pilte. Proovin magada. Seljal hakkab külm. Ronin alla tagasi. Kougin lund saabastest. Moodustan sääristest barjäärid. Lumised ja odavad barjäärid. Aga siiski barjäärid. Üks irdub jalast.Istun puu all. Jõud keskendub. Sumpan edasi. Nahhui küll. Ma ei taha külma käes surra. Kuhugi ei saa enam istuda, kuskil ei saa puhata. Exhausted.
Koju saan imeväel. Ma ei teadnud, et ma ikka veel midagi sellist jaksaks. Või uuesti midagi sellist jaksaks.

Simuna

Olen koolimaja ees. Peaukse ees ei lähe trepp üles. Läheb alla. Trepp on rohuga kaetud. Sellise hea kevadise poolpruunikaga. Kulu, noh. Kukun loiult ülemise astme peale selili. Näen paremalt politseiautost väljuvat karukostüümis meest. Tal on kommi. Jagan matsu küll. Noorsoopolitsei. Ta tagant hüppavadki välja 2 politseinikku. Saan trahvi selle eest, et nad arvavad mind purjus olevat. Proove ei tehta. Nad on veendunud. Lepin, sest suitsetasin masendusest paar päeva tagasi. Leian selle õiglase. Ma ei tea, kuidas isale öelda. Kuidas peab pere mõistma, et ma suudan lakku täis olla, kui ma ei suuda ise eladagi. Vastik. Süütunne jne. Nad ei saa veel teada.
Tunnen, et politsei on mind juba vahele võtnud ja uuesti seda juhtuda ei saa. Äike ju ühte kohta 2 korda ei löö. Ostan Kristjan Pulgalt viie krooniga tulirelvi. 2 või 3. Jään jälle politseinike hambusse. Fuck. Olen nendega rääkides esialgu tšill, sest statistiliselt on võimatu, et ma jälle trahvi saan. Nad leiavad relvad. Meenub kõik. Lähen närvi. Halan. Aga trahvi ei saa.
Lähen vangi.
Uurija on tõsine. Tumedad silmad. Ta on külili laua peal. Täidab pabereid. Mina istun ühe teise laua taga. Ruum on mööbli poolest nagu klassiruum. Natuke teisiti ainult paigutatud. Tahvli asemel on suur klaasaken koridori. Aga sealt ei näe midagi. Ei teagi, miks. Kogu mu pere käib mind vaatamas. Ei lintši ega midagi. Nende mõistvus on uskumatu. Isegi Karl on kohal. Ja issi. Nad lahkuvad. Jään üksinda.
Noh, peaaegu. On uurija ja politseinikud ja valvurid. Uurija ja üks valvur mängivad kabet. Istun uurija ette. Peaaegu nagu sülle. Katsun ta kõhtu ja roideid pluusi all. Vangla ülem vaatab minu ja uurija poole. Raiub käega õhku ja ütleb: "Läbi."
Uurija tõstab väljakutsuva ja keelduva pilgu. Teen veel midagi. Sellega läheb ta vaid imepisikeseks (aga vingeks) hetkeks kaasa.

Ärkan. Sõidame Simunasse. See on küllaltki kena koht.

Haridus on valgus! I love contrast.

Kui mul on esmaspäevaks tehtud, mis peaks olema... well... Smack my ass and call me Judy!

And that's immm-possible!

Midagi kellegi teise fotokast. Ilusalt Mariilt nimelt :)

Kevadepäev.

Kevade puhul tahan ümber istutada oma megaawesome kaktused ja aaloed. Kõik ahvileivapuud ja üks aaloe on talve jooksul elimineerunud.
Äkki keegi teab...

• Kui palju võiks maksta kaktusemuld? Ja savipotikesed?
  
• Kas Bauhof oleks selle soetamiseks kõige parem koht?
  

Kes oled Sina?

Kõigile meeldivad kommentaarid. Need ütlevad, mida Sa teed õigesti ja mis on viltu. Nende järgi saab ka enam-vähem aru, kes - jumal küll! - on inimesed, kes Su loome-tundeid-iba-tegemisi loevad :)

Ma ei nõua vanust, nime, haridust, töökohta jne.
Mind huvitab üks asi Sinu enda kohta. Midagi lihtsat. Aga tõelist.

3oo. postitus ehk kuidas koolis magada

7:22. Fuck küll. Mul on jalas ainult üks erkroheline sokk, alukad ja seljas oranž hambapastaplekiga pusa. Lisan eilsed Tartuskäigu püksid, maast ühe suvalise rohelise soki ja papud-mantli. Olengi kooliks valmis. Asju pole täna vaja, isegi mobla jääb maha. 2oomg Celebrexi ja tuhat vett. Jõuan vaevu pooleks autosse. Juba mõistan, et tänasest head nahka ei saa.
Kokkulepe on selline: ma lähen 8ks kooli, saan sõbraga kokku ja ostan talle suitsu.
Tegelikkus on selline: ma lähen 7:50ks kooli, ootan kuni liiga valus hakkab ja lasen ta üle.
Lähen puhvetisse. Ostan omale osaks saanud too-calm-to-function meeleolus 2 lihapirukat ja Kellukese. Ja banaani. Neelan saadu ükskõikselt alla. Mul on juba väga valus. Öine piin on ka jätnud oma jälje. Jääks söökla põrandale kohe magama. Lähen peldiku. Soovin poti peal magada nagu üks Paadi kunagine sõber purjus peaga teha suutis. Muretsen, et võin sellelt maha kukkuda. Nukker oleks magada käsi, jalg või - kõige hullem- pea kabiini alt väljas. Itsitama ajab ka. On aeg aulaks. Ettekanded. Proovin magada klassiõe najal, aga kõik mu jäsemed surevad uskumatu kiirusega igas asendis. Brockmann... Kivirähk... Reklaam... Näidend... Erni Kask... Pariis... hotellituba... Ma tunnen ära, kui hakkan magama jääme. Kui ma jõuan mõtetes Pariisi, kuhu ma, let's face it, tegelt sattuda ei soovigi, olen magama vajumas. On peaaegu kindel stsenaarium, mis mind rõõmsaks ja unistavaks teeb. Siis jään magama.
Et ~3 tunni pärast tõusta :(
Õnneks saab esimene aulasessioon läbi. Päevaplaanikohaselt tuleb minna kiriku näidendit vaatama ja naaseda aulasse õpilaste näidendite jaoks.
Saaren küsib koridoris, kas selg valutab. Ma ei hakka talle täpsustama, et jalga kiirgab, vaid noogutan. Ta on Vaikmaaga. Arvasin, et viimane ei ole inimene, aga ütleb mulle: "Ära kiriku tule, mine Miilpalu juurde." Sibangi arvukate peatustega med. õe kabinetti. Kell võib olla 12:15. Paneb mu kušeti peale pikali. 500mg Paramaxi. Pariis... Kohvrid... Fuajee... Hotellituba. Kuulen läbi une lapsi ütlemas asju nagu
"Kes see seal on?"
"Mis temaga juhtus?"
"Miks ta ei liiguta?"
Veel kuulen asju, mis on liiga psaikod, et mitte mu ettekujutlus olla. Valu kiusab, aga Paramax teeb oma tööd küllaltki hästi, sest ärkan alles veerand neljaks. Pool võtab Udo peale ja toob kindlusesse tagasi. Miks ma siit üldse ära käin????

Dr. V. S.

Just your smile can smooth my ride

MIS ON VALESTI?????????????

Türamaivõiraisk. Ma teeksin kõik nagu õigesti, aga ikka on kõik rääbakas. Mõnel hetkel saan üsna inimese moodi kõndida ja järgmisel rooman köögi põrandal issi valuvaigistite poole.
Ma ei taha nii elada.

Trofeenäitus

KÕMM! KÕMM! KÕMM! KÕMM! KÕMM!

Drive-in Saturday

Log on.

High time lahkuda.

Trouble finds me ka siin :P

HOMME SAAN KOJU JA SOOVIN REEDEL KOOLI MINNA: mis koolis teha jääb?