Ma ei talu kriitikat, so keep it to yourself. Fuck/thank you :)

Ärkan kella 3 ajal. Mõistan, et jäin üsna kohe pärast koju jõudmist magama. Ja kõik on õppimata... Jään magama. Ärkan. Kell on 7:15. Seljas samad asjad, mis eile. See on talumatu: olen liiga riidefriik. Aga vahetamiseks aega pole - lisan sukapükste peale teksad ja kleidile vöö, et ta pisut pluusim välja näeks. Läheb loosi. Esimese tunni ajal vastan Raudmehe vaheruumis KTd. Selle positiivse sooritamise eest tänan PAATi, Pulka ja Helenat. Lähen emme juurde sööma. Päris hästi ei jõua ajalukku, aga vene keel on juba mõeldav. Mõnus tund. Üks lemmikutest. Saaren on ka üks parimaid pedagooge siin koolis. Saan kursuse kahe: 8 võlgnevust ja üksainus positiivne hinne. 4. Pole midagi. ...sest see on lihtsalt nii kick-ass tund. Muusika õpetus. Laulame jõululaule. Ma ajan 2 paljundatud paberit ära, et neilt laul M-Liga pähe õppida. Muidu peaks järgmine tund maha endale kuhugi kirjutama. No thanks. Lõtv tund selline. Päris hea. Matemaatika. Selle kursus tuleb kokku 3. Üks 2, üks 5 ja tänast tööd ta ei kontrollinudki (tähtis oli, et üldse teeksin. Usun, et sain 4 või 5). See on ka hea-hea-hea tund. Teine kordki. Pranglin ~20 minutit tunni algusest. VAHERUUMIS. Uuest teemast ei saanud aru midagi. Jookseme nagu segased klassist välja. Hakkavad kirjandused. Teeme rühmatööd. Kuigi rühmatöö on tore ja mitte midagi paha, ei taha seal olla. Klassijuhataja ainult urgitseb, kui ma ei soovi. Vahetunnis jätan koti klassi ja lähen Paadi juurde salaplaani teostama. Ühe litsi ema oli mind eile näinud pahandust tegemas. See mõrd saab aga läbi ühe hooraga, kes on mu ema külje alla ujunud, et tasuta kräppi saada. Kui mu ema teada saaks... Perse küll! Kas ma pean siis tõesti nii kikivarvul terve oma elu käima. TÜRAMAIVÕIRAISK. Elagu oma elu. Tundi jõuan tagasi 5 minutit enne selle lõppu. Tahan koju minna, aga õpetaja tahab muga räääääkida, sest ma olen ju nii probleeeemne. Fuck küll! Midaaaaaaaaaaaa ta tahaaaaaaaab??????? Küsib, miks hilinesin. Vastan midagi jõulukinkidega. Küsin, miks ta mulle kirjanduse hinnet välja ei pannud. Ajab mu närvi. Vaidlen. Pants helistab. Ütlen, et teen kõik, mis ta tahab. Küsib veel, kas ma olen siis psühholoogi juures käinud. Not so much. Ta ütleb mulle, kui uksest välja lähen, et see aitaks mind ennast kaaa. Mis mõttes 'ka'? Teiste pärast siis või? Lähen meganärvi ja tahan talle karjuda, et mul pole midagi viga, mida ei aitaks 24/7 nudity, läbipussitatud randmed ja/või kulminatsioon sekkumise asemel. All I'm saying... Ei anna järele. Autos on kõik hea. Pistiitame ühe mäe peal, sest maas on oh-kui-tore läga. Kodus on kõik närvihaiged (nagu ikka) ja ma tahan ära surra (nagu ikka). Kõik on nii sitt. Vihkan oma elu. Saan kriitikat ka veel. Ja kohast, milleks ma valmis polnud. Peded. Kassid on ka mölakad. Ainus kord, kui nad mu sõna on kuulanud, on ka siis, kui neid söögiga õue meelitan. Kurnäuks on super, teised võivad kuskil jääs olla :) Hooking up'i 10. osa on väljas! Jebbi! Vaatan seda. YouTube on tore. Tänane öö tuleb leim, sest mul ei jää aega magamiseks. Korralikult saan magada alles näiteks järgmise nv laupäeva öösel vastu pühapäeva... ja see on üsna kaugel. Pagan! VKK peab üks väärt koht olema, et ma üldse proovin.

Kui ma oskaks pealkirju teha, siis toodaks rohkem postitusi.

Olen nõus kooli minema. Issi kutsub ja ma kohe lähengi. Kõik on hea. Hommikul isegi räägime pisut. Mul on ilusad riided seljas. Must vest-asi, mida kasutan kleidina; mustad mustritega sukapüksid; põlvedeni talvesaapad etc. Tore. Punased huuled. Oleme teleka ees. Saan issilt 100 EEKu. Hea meel. Emme jääb koju. Seoses sellega tuleb jutuks, et pean täna kütma minema. Jälle on kõik korras ja ma ei pahanda. Kobime autosse. Sonnelt võtame Laine ka peale. Ta annab meile moosipurgi või midagi. Kräpp purgis igatahes. Ja annab selle meile. Lasteaia juures lähme vennaga maha. Ma ei teagi, mis Lainest saab. Kool. Kõike juhtub: ostan tuhat saiakest; annan M-L'ile hoiule 50 krooni, et nv Nälja-Marvini tähe all ei mööduks; hakkan Laksoniga lõpuks jälle rääkima; ei saa omaloomingu eest hinnet (õpetaja andis selle mulle ja ütles, et tahab rääkida- OH SHIT! Siiski väldin õpetajat ja tõmban nahhet); naeran üle klassi, kui M-L vaatan õpetajale otsa ja ütleb minulikult: " Kotiiib!" <<<< style="font-weight: bold;">eriti ei meeldi, et venna ja emme mind orjastavad. Mulle meeldib teisi aidata, kui suudan, aga ma nahhui ei tõsta teile süüa ja piima ja ei otsi kahvlit, kui te ise lihtsalt ei viitsi.

eMm Ell. Minu deemon.

1

Kõik halb on lähedane talle.
...
...
... tema uhke, üksik tee.
On talle armsad ...
... hämar öine tund
ja mõru naer ja kurvad silmad,
mil pole pisaraid ja und.

2

...
ta veendumusi naeruks peab.
Ta kuulab külma, tühist laimu
ja ehtsaid tundeid porri veab.
Ta naudib õnnetuse hingust
ja temale on maiusroog,
kui vereaurust, tukivingust
saab tandril tiineks tuulehoog.

3

...
...
...
...
...
...
truult seltsib deemon minejaga,
ent lohutust ei leidu tal.

4

...
Ta eluaeg mul kaasas käib
ja imelisi tulekiiri
mu hinge heidab: vahel näib,
et täius lähedal on juba - ,
kuid jäädavalt siis pelgub see.
Ta õndsust aimata küll lubab,
kuid õndsaks iialgi ei tee.

Esmaspäev nagu esmaspäevad ikka...

Magan. Mul on seljas kõik riided, mis kooliks selga oleks vaja panna. Jah, that includes mantel, kindad, sall ja müts. Nii väga mulle meeldibki magada. Not a second to waste. Siiski olen nii närvis ja pabinas riielda saamise pärast, et ei suuda enam magada. Jah, ma olen 17. Õpikuid ja asju pole kokku pandud. Luuser. Triinu tuleb netti. Kuulen raadiost, et kell on 8. Aknast on sahka näha. PUTSI! Ma tahan ju puududa. Ajan ennast üles. Ma ei taha kooli minna! Vihkan seda. Pants ja issi kaevavad auto välja. Venna blokib. Närvitseb selle ümber, et ma tahan turvavööd kinni panna, aga ta istub sellel peal. Lahee. Armastan seda. Ma olen vihane. Ja närvis. Jääme peaaegu kohe kinni. Änxa. Nusserdame hullkaua. Pants teeb imejuhtimist ja tõmbab meid sellest jamast välja. Lasteaed. Mu turvavöö klamber jääb ukse vahele. Saan omada. Ma saan alati kõige eest omada. Ma olen kõigi bitch. Eriti elu. See on tegelikult ju sama... Tunnen kihku auto alla jääda ja/või ennast kiviga näkku peksta. Putsinahhuitüraküll! Ma ütlen seda ka kõva häälega, kui peaaegu kukun. Keegi onu jõllitab. Tahan teda peksta ja ta peale karjuda. Ma nii ei soovi kooli minna. Eesti keeled ka veel. Ma saan kursuse kahe, kui ma sinna lõpuks välja ilmun... liiga palju asju tegemata. Pask. Üks kirjand päästaks kõik. Vitttttttu! Ma pole varsti terve aasta ühtegi kirjandit teinud. Jep. Depressioon on illuminating. Enne seda ei tea sa pooli oma võimeid. Get depression today! Only one love & 6 deaths away!(Y) Õpetaja küsib, kas mul on kirjand tehtud. Nojah. Ilus päev. Klassis on vähe inimesi. See on kihvt. Nii vähe inimesi võikski olla. Poole tunni pealt, kui õpetaja vaheruumi kaob, tõmban nahhet. Olen Kermi ukse taga. Aelen seina vastas. Kuulan, kas keegi on sees. Vahin koridori aknast välja. Möödub 2o minutit. Olen liiga kott, et ust avadagi. Lähen klassi tagasi. Kõik on samamoodi. Viis minutit on tunni lõpuni. Teen masterplani jooniseid, mis on päriselt hea asi. Vahetund. Proovin uuesti Kermi juurde minna, aga annan juba poolel teel alla. Lähen klassi poole. 2 tundi järjest ju. Klassijuhataja-kirjandusejaeestikeeleõpetaja-õppesõiduõpetajaabikaasacombineinimene Särg püüab mu koridoris kinni. Fuck! Küsib, mis mul on. Nuss! Ma nii ei vaja seda. Kulminatsiooni on vaja, mitte sekkumist. Pakub mulle pikendust kirjandiga. Okeeei, kuulan. Tahab teada, milles asi on & kas mul on kodus kellegagi sellest rääkida. Soovitab psühholoogi juurde minna. Naeratan. Ta ütleb, et siin pole naerda midagi. Ütlen, kus olin eelmise tunni ajal. Pakub lahenduseks Kermile meil saata. Ta võiks mind üle lasta nagu CG (----deleted------) seda teeb. Räägib, et ta teab, et ma oskan kirjutada. Kräppppp - she's good! Saab mu nõrkushetkel nõustuma arenguvestluse ajaga. Wtf???? Mis mul viga on? Türanahhui! Ei või siis NORMAALNE olla? See nädal pannakse terve hunnik kursuse hindeid välja. Meenutab keemiat. Seal pean järele õppima. Putsi! Putsi! Ma ei soooooviiii! Kool on halb. Sitt on olla. Lähen klassi. Kössitan. Saame teada, et pärast neljandat tundi saavad kõik nahhet kerida. Dire päriselt rääkis kooliraadios. Kõik seisid koridoris paigal ja jõllitasid üksteisele otsa. Tore kordan-tallinnat-rünnatakse-tunne oli. Aga kes on see, kes jääb sleivima keemia õpetaja juurde? Saan kõigest aru. Probleemideta. Vau. Tuul teeb häält nagu tahab koolimaja ära retsida. JÕUDU TÖÖLE, KAMRAAD! Retsi see mõrd juba kord ära. Ma tahan minema. Kuigi keemia õpetaja mulle päris hea tundub. Käin emme ukse taga. Teda pole poes. Lähen närvi ja hakkan kodu poole astuma. Jagan välja, et täna tuli uus kaup ja ta on laos. Meenub veel, et pean kütma minema. Seda kõike ~poolel teel alles. Jess. Mul on nii hea elu. Mu saapad on nii puru, et mingid lumemoodustised tekivad nende külge. Sitt on käia. Tahan ära surra. Karjun asju nagu...

• TÜRANAHHUI!
• Miks ma juba ära ei või surra???!??!?
  
• Vittttu!
• Putsi!
• Kõnni lihtsalt!
• TÜRAMAIVÕIRAISK!
• Vihkan oma elu!
• Vihhhhkan sedaaaa!
  

...jne. You get the picture. Jõuan arusaamani, et see ilm on jee-igavesti-tore, kui sa oled miljonär, kelle issil-emmel on maasturid ja muu selline kräpp, maja/korter, millest on kõik tähtis max. 500 meetri kaugusel. Seal sa siis käid, lükkad autosid katastroofi ajal ja saad naeratusi ja nalja, tutvusi ja kogemusi etc. Not so fun, kui sa ei tunne oma nägu, varbaid ja sõrmi... ja sul on veel 3 kilti kõndida. Ees ootab ainult külm kodu ja mõttetud kassid. Veab! Tahan enda randmeid pussitada. Või kellegi surnuks peksta, sest just nii lootusetu-vihane ma olengi. Üks siis nendest, kes on nii vihane ja seda nii umbe asja peale, et ta lõhuks ükskõik mida. Tunnen, et kõik on ebaaus ja minu vastu... aga miskit pole süüdistada. Sellepärast leian, et tuleb ikkagi ära surra. Siis on asjaga ühel pool ja kõik rahul :)

Edit: Pants tuleb koju ja teeb kõik heaks. Täna jään ellu :)

Beebibuum!

Vaadates, kuidas inimesed kinni ja elektrita on... :D
Beebibuum tuleb augustis :)
Have fun & enjoy & make the best of this situation. ...sest just sellist ei tule enam mitte kunagi.

Torm!

Teen sama trikki, mis eile - päris hästi ei jaga välja, kas ma olen hommikul teistele juba valetanud ja neid närvi ajanud. Tundub nagu soniv ja unestegutsev mina ei ole sellega hakkama saanud. See on hea asi. Pants on minu ärkamise ajaks korra juba Kadrinas käinud. Räägib tormist ja suurest koerast, kellele see ilm ja hädas autod meeldivad. Sõidame varsti koos Kadrinasse. Udot tooma. Lendame ühte valli sisse. Nagu avarii tunne kohe. Ei peatu. Kõik on lund täis. Oleme keset põlde ja ikkagi pole midagi kuhugi näha. Leiame Udo. Ta ütleb, et ees pole numbrimärki. Lahe. Peatume seal, kus valli põrutasime. Põllu peal on näha raami, milles numbrimärk käib, aga teda ennast mitte. So that sucks. Kodus räägime issile. Hakkame sauna tegema. Torm on ikka suur. Varbad külmuvad ära. Valus on. Mõnus, kui uuesti soojaks muutuvad. Teen Udole süüa soojaks. Söön ka. Teised nälgivad I guess. Eriti ei teegi midagi. Pean täna ainult kirjandi ette võtma. Lõpuks. Kuigi selle tegemata jätmine oleks armas bonding experience, teen ma selle ära.

Ilm on äge ja mõnus. Kõik õue!

Tartu on imeline.

Magan Udo kõrval. Suured pered on kihvtid! Pants helistab. Räägib, et Anu on juba reisuks valmis ja ma pean kiiresti tee äärde kobima, et auto peale minna. Ärkan hetkega üles ja tõttan alla nööri pealt vaatama, mis riided on piisavalt kuivad, et need selga panna. Pants tuleb unise näoga ülevalt alla. Wtf? Kuidas ta kodus saab olla? Tuleb välja, et Pants magas ja ei helistanudki mulle. Keegi ei helistanud mulle. Peast haige aju mõtles selle poolunes ise välja. Noh lõbus. Äärmiselt külm on. Leian liibukad ja kleidi, mis massiivse polsterdusega kandmisväärseks teen. Mulle ei meeldi külm. Võtan kotiga kaasa eesti ja vene keele ja kirjanduse õppematerjale. Tulebki Anu. Sööme supimoodi mannaputru. Ülihea on. Räägime vennaga, miks just selline meile kõige rohkem meeldib. Parimaks osutub see, et ei pea mäluma. Samas pole ta liiga vesi ka. Lähme autodesse. Mina+Pants ja Sancho+Anu. Anu sõidab ees. Unisena on seda lahe jälgida. Meie auto jääb Tapale tädi juurde ja jätkame Caro autos. Bem. Anu juhib. Ja teeb pervonaeratust. Või tal ongi selline... Mugav ja ilus on. I get shotgun. Pants & Sancho möllavad taga. Proovin õppida vene keele sõnu. Loobun. Suurel osal sõnadest pole niikuinii vasteid märgitud. Hea-hea-hea õpilane. Anukesel on selline hobilaadne asi, et ta teeb bussijaamadest pilte. Peatume erinevate juures ja vaatame, mis saab. I love viitpäästik. Ja käed on ka lahedad asjad.Peatume elektriliinide all. Nad päriselt surisevadki nagu elekter multikates seda teeb. Nagu avastaksime midagi uut ja uskumatut. Lapsed, raisk. Rahul. Ja need vaated, mis meile avanesid! Kuulame klassikalist muusikat ja naudime ilma. Kõik on ilus ja hea. Venna tahab urineerida. Peatume metsa vahel. Veedame ootamise Pähklipureja muusika järgi balletti tantsides. Kosutav. Jõuame Tartusse. Viime Caro auto ta ema juurde, kes on ka väga ilus. Nagu Carogi. Märkan, et Tartu on ikka nii hirmus tore. Kõik käivad lahedalt riides ja kõikjal on kaltsukad. Neil on kujud ja lahedad teed. Pargid ja platsid. Faaaan-cyyyy! Poes annab nälg tunda ja ma hakkan pahurdama. Annan raha neljale heategevusele. The coolest promice I ever made. Veab mul. Siiski jookseb mu tuju täiesti kanni ja mõtlen ise välja tee Karli ja Kristi juurde... With a little help :DSiin saan pannkooke. Vaatame Dr House'i eilset osa. Yeah. Mulle üldiselt meeldib, aga see, kuidas ta viimasel ajal eriti tunnetega ja 'vigadega' on, ei istu... Karl ja Kristi jamavad ehk mängivad lennukit :) Tulevad Pants, Anu ja venna. Vanaema pidavat ka kuskil linna peal pidus olema, aga teda ma ei kohta. Räägin Karlile oma imehead plaani, kuidas kuulsaks saada. Talle meeldib. Sööme kambakesi. Karl paneb leivamasinasse leiva tekkima. Ma solvun Pantsi ja venna peale ja lähen emotsen diivani peal. Ja taga. Karl tuleb rääkima. Hakkan nutma. Hea on, et keegi kuulab ja päris vestlust teeb. Sügavaid ja tähtsaid teemasi teised väga ei näpi. So it feels good. Temaga rääkides jagan isegi paar asja välja. Kristi viib mind õue. Teeb Karlile üllatust. Neil on homme 2 aastat koos oldud. Nad on head. Varsti pärast sellega ühele poole saamist, tuleb rongile minna. Venna väga ei jaksa käia. Jõuame ilusti rongile. Saan suvalise mõrdeide käest omada, et uks vagunite vahel lahti jäi. Olen vait ja panen selle kinni. Mööda minnes näitan talle fucki. Ei näe. Istun maha ja ei võta vestlusest õdede-vennaga osa. Kas ma ei tohi mõelda oma mõtteid? Mind tuleb omada, kui uks, millest järjepidevalt käiakse, lahti jääb hetkeks? Laheeeeee. Vihkan seda hoora. Teen ettepaneku talle peale urineerida ja aken lahti teha. ...kui Anu mu rääkima saab. Mingi paha tädi jõllitab mind ka veel. Värdjas. Mängime patty cake'i. Kõik on imeline. Proovin kirjandit valmistada. Valin teema. Ben Jonsoni tsitaat. I might even post it someday. Peale tuleb terve kari ülbeid väga stiilselt riides poisse-tüdrukuid. Aga nad on nii ülbed ja puntis, et ükski neist ei tõmba tähelepanu. Kuskile reisile? Hetkeks mõtlen, et mul on midagi viga, sest god knows I'm drawn to whores.... Hellikud ja eneseimetlejad. Häirisid mind. Peatume. Aga see konkreetne peatus on eriline: fännid viskavad lumepallidega rongi pihta, kui sõitma hakkame. Tahan seda kunagi proovida. Tapal kallistame Anu. Suundume autole järele. Näen rongi liikuma hakates Sirjet. Ta on nii Äti moodi. Tädi juures käib venna 2 aastat urinaariumis. Räägin Piiaga. Vaatame Sanchoga jänest ja kasse kuni Pants pissil on. Sõidame Kadrinasse, sest peal on hääletaja. Bensuka juurest. Teterin. Nojah. Sõidame koju. Pants juhib täiega bossilt. Äge on olla. Kodus räägin issiga. Natuke, aga siiski. Emmega ka. Tahan olla hea laps. Olengi.

Mõõdukas ärevustunne ebameeldivate olukordade ja ohtude suhtes on normaalne. Abi tuleks otsida siis, kui tugev ärevus ja hirm kestavad pikka aega ja segavad igapäevaelu.

Tüüpilised ärevushäired väljenduvad tugeva hirmu ja muretsemisena, teatud olukordade vältimisena, suhtlemisraskustena ja mitme käitumusliku probleemina, nagu ärrituvus ja endassetõmbumine. Lisanduda võivad keskendumisraskused ja füüsilised sümptomid: pea- ja kõhuvalud, lihaspinged, iiveldus, tükitunne kurgus, unehäired ja kergesti väsimine.

«Lapsevanemad pööravad tihti rohkem tähelepanu käitumuslikele probleemidele, muretsemist peetakse lapse eripäraks,» selgitas Kihl. «Tegelikult avaldab pidev ärevus muretseja elule negatiivset mõju: eksami- või hindamishirm segab õppimist, suhtlemishirmuga laps võib olla üksildane. Tugev esinemishirm tõmbab tulevikus kriipsu peale mitmele karjäärivõimaluselegi.»

Suurematel lastel ja noorukitel võib ärevusprobleemide korral esineda sotsiaalärevust ja üldistunud ärevust, sageli kaasneb depressioon. Noorukid kipuvad ülearu muretsema näiteks tervise, koolitöö või lähedaste turvalisuse pärast, kardetakse uusi olukordi, otsitakse liigset kinnitust vanematelt. Üsna sageli tuleb ette sotsiaalärevust ehk hirmu sattuda tähelepanu keskpunkti. Kardetakse suhtlemist võõraste inimestega, uut seltskonda, pidudel käimist. Enamasti on sellisel juhul hirm sattuda piinlikku olukorda. Mure selle pärast, mida teised arvavad, võib jääda püsima aastateks.

Paljude foobiate korral aitab astmeline harjutamine. Ärevatel inimestel on hea kujutlusvõime: nad suudavad ette kujutada kõikvõimalikke halbu asju, mis võivad juhtuda. Õnneks saab ette kujutada positiivsetki, õpitakse lõdvestuma ja hirmutava olukorraga (kõrgus, esinemine) kohanema. Näiteks pimeduse kartuse korral harjub laps magama algul öölambiga, siis teises toas põleva lambiga.

Kergemate ärevushäirete puhul on esmane näidustus psühhoteraapia. Kuna laste probleemid on väga sageli seotud perega, saab last aidata vanem koostöös psühholoogiga. Karta pole vaja ka psühhiaatri poole pöördumist. Psüühiliste probleemide korral on sageli näidustatud ravimid, mida vajadusel määrab arst.

Vaba reede!

Minu uus seadus: vaba reede kõigele, kes seda soovivad. Eeskuju mõttes ei lähe täna kooli :)

Hoolimata never-ending õudusunenägudest, meeldib mulle magada ja ärgata on raske. Nii on ka täna hommikul. Ei jõua hambaid pesta. Häirib. Muu on täpselt nagu kõigil teistel hommikutel. Lasteaia juures maha, siit hiilin bussiga Rakverre. Plaan on Jevgeni Onegin ära viia ja võtmeid teha. Ja muidugi jõulupilguga ringi vaadata. Christmas is scaaary. Lähen bussijaama peldiku, et natukenegi inimese moodi välja näha :) Muidugi valan kõik asjad välja ja hakkan pilte tegema. Aga mis teha.. mulle nii meeldib see metallpeldik. Jalutan võtmekohta. Ikka kinni, lähen ostan R-Kioskist Juustupalle... Käin kõikvõimalikes poodides. Ostan SL Õhtulehe. Teen võtmed valmis. Endale kodu ukse võtme ja emmele Äti kodu ukse võtme. Mingi võtmemaania on peal. Nüüd on mul veel suurem võtmekimp. Jess! Check it out...Ja see mees, kes neid teeb, on nii kihvt. Ta töötas enne Arus. Selline suur. Tuleb välja, et hästi sõbralik ja abivalmis. Kumbki võti maksab 25 EEKu. Lähen bussijaama neid ilusti rõnga otsa monteerima ja edasisi plaane hauduma. Sean sammud raamatukogu poole. Uu, lumi. Olen 20midagi minutit liiga vara kohal. To the Kroonikeskus! Leian Knopkast ideaalse kalendermärkmiku järgmiseks aastaks. 89 krooni. Kräpp. Kunagi ikka raha saan. Ta on samasugune nagu minu praegune, aga pruuni värvi ja tiba suurem. Ostan R-Kioskist Taffeli krõpsu, vastik on. Aga ma tahan Mai-Liisile jõuluks koera võita. Selline kampaania käib. Andke mulle kõik oma kleepsud. Mõnikord kammib mul täiesti ära. Raamatukogus annan ära Pantsi 36 krooni viiviseks. Lahe. Kunagi teen raamatukogu kaardi ka. ...kui ma rahakoti saan ja ei kanna oma kaarte ja raha kiletaskus. I'm bednaja. Bussijaama tagasi. Ei hakka uue raamatu võtmisega riskima :D Ostan omale Coca-Cola. Ma isegi ei joo kokat. Kokku on 4 klepsu. Vaja on 15, et saaks 60 krooni eest koera ära osta. 40 eest saaks tasuta... yeah, nii kaua ma ei oota + see oleks kuskil 200 krooni kallim. Niisama saab ka 200 krooni eest ära osta. 10:30 bussiga saan Kadrina, sealt edasi peab minema jala. Teen pilte. Proovin erinevaid režiime... Kuulan Queeni. Võimas. Viimasel ajal olen tihti mõelnud, et tahan iPodi või midagi... sest teistel on ka ikka väga häid laule. Pikk jutt. Never mind. Kodus soendan omale mikrolaineahjus homemadehamburgerilaadse asja. Räägin kassidele, kuidas ma nad ära tapaks. Nad on pahad kassid. Aga Kurnäuks ja Robert on head. Teised on peast haiged ja mulle ei meeldi. Veedan netis aega ja mängin photoshooti.
Mingi öelge ise, kas nad on siis pruunid või rohelised.... cause I don't know. Võrdluseks... All käivad uksed, ma ei tea, kes on. Kahtlustan emmet, aga välja ilmub Udo. Lahe. Lasen ta arvuti ja hakkan koristama-plaanima :)

Töövarjupäev.

Nooot!
Koolis jah, elus mitte.

Issi hüüab alt, et kas ma lähen nendega koos autoga. Mkm, täna mitte. Kell võib olla 7:30. Ta on vist väga pettunud minus.
Uuesti ärkan 11:50midagi. Teen ühe toreda photoshooti. Some examples...



Surfin netis ja olen ülejäänud päeva mõttetu. Kütan ka, aga see on ka kõik, mis ma saavutan. Nädalavahetusel plaanime trippi - tuleb riideid otsida-valida.

Ärkan approx 7:3o. Niice. Viimane mõte tiirles 'juba kell 9 vajun ära?' ja 'varsti ärkan tagasi' ümber. Hästi läheb. Õnneks jäin riided seljas magama. Pealtnäha saan kerge vaevaga koolivalmis. Tuju pole aga üldse. Auto pistiitab. Fun. Jään tas magama. Kaks lahedat onu Pantsi ja issi töö juurest tulevad meile järgi ja veavad autot. Viin Sancho lasteaeda. Ta on armas: tahab, et ma sinna jääksin kooli asemel. Nüüdseks tunnen aga juba kohustust ja endapoolset soovi füüsikasse minna (you heard me right! - ma sain ühe kontrolltöö ajal midagi aru isegi). Venna lubas ka. Lahe. Jooksen treppidest alla. Tänaval kardan libiseda ja kukkuda, sest mu õuepapud pole kuigi taliseks otstarbeks. Yeah. Füüsika meeldib jälle. Selle KT sain 3 - JEEE! Kõik oli õige, aga ma olen liiga flegma - pisut vähe oli kogu ülesannetest tehtud. Täna on hea päev. Siiski tahan koju minna. Tean, et emme ei lubaks. Seega ei proovigi. Kirjandus on pohhui. Reedeks peab kirjand valmis olema, et kursust 2 ei saaks. Jama. Mmm. Inglise keeles alandan ennast nõmeda acting out kräpiga. Õõõ. Bioloogia tunnid on parimad maailmas!! Vaatame mikroskoopidega erinevaid asju. Mulle väga meeldib, olen hästi tubli ka. Õpetaja kiidab. FUN-FUN-FUN. Pärast matemaatikat tulen koju - lasen frenchid üle. Tuleb välja, et seal on töö. Couldn't care less. Vastik tund. Koju on tore jalutada. Ilm on ilus. Mul on ilus mantel ka. Kodu katusel on Kurnäuks. Võtan süüa. Eilsest peost on alles paar viinrit ja mingid salatid. Teen neist kombo ja söön pisut. Lähen netti. Vaatan Hooking Up'e, kõik postkastid ja paar blogi üle. Kuulan mussi. Madcon - Begging & Guns N' Roses - Sympathy For The Devil. Otsin õudukate etc lahedate filmide-sarjade kohta.
"The Stand" by Stephen King
Randall Flagg intorduces himself to Lloyd, and says, "Please to meet you Lloyd, hope you guess my name."
Lloyd says "Huh?"
And Randall Flagg says, "Nevermind, it's a classical reference."
Lahe... they combine :) Mida rohkemat meelelahutuselt tahta?
Pants tuleb koju. Saan üliomada. Minu meelest polnud seda küll vaja. Aga muud otstarvet mul ju polegi - USE ME (LIKE I WAS A WHORE!!!!!!!!!!!!) Meenub:

Keegi Green Christmasile läheb? ;P

So cute I have to show...
Eile joonistasin. Geos :)
Selline oli ta enne...
Selliseks oli ta alterinud tunni lõpuks...

Reality check?

Ei-ei-ei. Ma ei saa neid kunagi kätte. Lost in translation ja nii. Ma ei soovi neid. Ka. Ju.

See nv... Mai-Liisi ja Andresega jälle. Conclusioniks on minu teadmine, et olen kasutu, aga mitte veel lootusetu. Veel.

Põhjustel ei suuda siia asju sisse kanda. Mul on plaan. Selle teostamiseks on aga vaja seda teha...
Terra Naomi - I Underdstand.

Radio! SOMEONE STILL LOVES YOU!

Kooliraadio töötab. Vahetunnil enne inglise keelt kammib eriti ära. I looooooooove radio. Aerosmith-Don't Wanna Miss A Thing. Teised ei jää meelde. Aelen maas, laulan suvalistele, võtan riideid seljast (Y)

Vabatahtlikuks?

Saan scrapi. See on Green Christmasi kohta. Ma olen liiga broke, et sinna ise minna, kuigi oh-kui-väga tahaks... Aga lähen siis vabatahtlikuks?

Liitu meiega!

Tahad näha kuidas tehakse Eesti vanimat rockfestivali?
Tahad osaleda vinge rockfestivali tegemisel?

Green Christmas otsib oma tiimi uusi liikmeid!

Kui sa

• oled vähemalt 16aastane
  
• arvad et rockmuusika on kõige õigem
• oled avatud ootamatustele
• oled oma loomult meeskonnatööline
• oskad ja saad aru inglise keelest
• ei pelga ka kõige mustemaid töid
  
• ei virise iga väiksema asja peale
  

siis oled Sa oodatud liituma Green Christmasi vabatahtlikega!

Vabatahtlikud leiavad rakendust festivali koristusel, garderoobis, kassas jne.

Kandideerimiseks täida allolev vorm enne 24. novembrit.

Minna või mitte?

Isadepäev & issi sünnipäev combine.

Eile öösel vaatasin Udoga Braindead'i. Polnud päris see, mida me otsisime - vale film. Siiski vaatasime. Kuna vaatasime netist, siis mõtlesime 2 minutit niisama passida....
...yeah...
järgmine hetk on kella 10 või 11 ajal järgmisel päeval. Davai. Kõik on samamoodi nagu eile jäi. Aga on issi sünnipäev. Ma ei oska inimestele õnne soovida. Õnneks ärkab ta nii vara, et üles laulda teda ei saa. Kujutan ette, et oleks mõnus ärgata klaverimängu peale või et keegi rokib su voodis või kui märg konn voodisse tuuakse, aga can't stand seda laulame-perega-üles-asja. Kuhu peab vaatama? Keda kallistada? Kas peaks püsti tõusma? Surnut mängima? Mis teha, kui paljas oled? Selles suhtes läheb täna hästi. Ma näen issit korraks, aga ta tõmbab enne nahhet, kui ma midagi öelda või teha jõuan. Tulen tagasi üles. Räägin Pantsiga. Udo magab veel. Näpin oma kinki. See on ilus kuldne kandik, mis käib seinale. Paabulinnuga. Talle meeldib jaht ja loomad etc. Looduseinimene noh. Peaks meeldima. Udo ärkab - vaatame Braindeadi lõpuni. Võtame ette Dr. Gigglesi. Ma olen pisikesena seda vist näinud. Väga meeldib. I love surgery, crazy people, randomness, revolvers, mirrors, golf clubs, circus, giggles etc... > So it's a great film. See it. Emme käsib mul pesud nööri pealt sisse tuua. Selle ajaga ilmub issi välja. Tulen üles kandiku järgi. Närv on sees :S Lähen juba telekatuppa, aga jään riiuli taha konutama: ei julge. See on uskumatu, kui väga saab kellegi arvamus korda minna, kui suur autoriteet keegi olla saab... Lähen peegli ette. Julgus ja enesekindlus tuleb hetkeks peale - praegu on õige hetk. Kiiresti issi juurde! Soovin palju õnne sünnipäevaks. Mõtlen, et peaks ilusat isadepäeva ka soovima, aga ei saa sõnu suust. Ta naeratab. Meeldib vist siis. Panen kõik pesud kuivama. Udo veab puid, seega saan netti. Teen blogi ja leian, et Orkut on nii igav. Keegi pioneer tahab Udoga rääkida. Sõdurpoisid... Nojah. Teame küll, mis saab. Ma naeran ja räägin taga juttu. Issand jumal küll. Õnneks tuleb Udo ja ma saan tavaliseks tagasi minna. Tulevad vanaema ja tädi. Issipoolsed. Tuba on sassis. Kräpp. Hirmus päev. Tädi läheb ära, teine vanaema tuleb asemele. Kisub närviliseks. Lähen sauna. Juuksed on head. Panen riidesse ja kugistan valuvaigisteid. Mõnikord tahan lihtsalt oma emaka naba kaudu välja kista ja kassidele sööta. Hakkab väga paha. Tahan ära surra. See on hea võimalus mind ära kasutada laua katmises. Oi lõbus. Issit ei kotigi, et tal mingid koogid ja praad etc tehakse. Kõik rabelevad ja on peast haiged selle ümber. Udolt küsitakse autokooli ja sõjaväe kohta. Aina paremaks läheb. Söön veel valuvaigisteid. Valu ma kannataks, aga need teevad nii hästi loiuks, et ma söön neid koguaeg. Siis ei saa närvitsemist jälgida. Nad on rõveda maitsega - tuleb veega võtta, muidu ajavad öökima. Pärast sauna võtsin ju veeta. Sellest nii kräpp oligi. Söön forelli. Ma ei mõista antidepressantide pointi. Vanaema ja Udo ja Pantsiga autosse. Viime tädile ta koti ära, mille siia unustas, Udo retsib pumba ära, võtame raamatud, ma retsin teise pumba ära, paneme Udo ja vanaema maha. Sõidame koju. Kumm on nimelt katki ja me peaks seda täis pumpama, kui seisma jääme. FANCY! Praegu on siis kumm megatühi ja arutame, kas jõuame üldse koju. Teel koju lausub Pants änXasid asju nagu 'hmm, vingerdab' ja 'kahju poleks, kui ma ära suren'... Olgu nii. Vahepeal mõtlen, et selle kiiruse peal kummi täielik lõhkemine viiks toreda uudiseni. Ma üldjuhul ei tunne avariilistes olukordades ennast imelikult, sest ma tean, et Pants tuleb kõigest välja, aga täna on küll creepy. Mõtlen asjade peale.

• Kahetseksin ühteainust random-tehtud otsust.

• Tunneksin puudust perest äkki... Ma ei tea. Minust oleks mõnel üsna pohhui, seega ei tea, kas nad on väärt minu tunnistamist, et igatseksin neid.
  

• Tahaksin, et kõik sõbrad-tuttavad-huvilised tuleksid lihtsalt mu koju ja võtaksid umbe mu asju endale, et need niisama passima ei jääks. Kõik riided, päevikud, raamatud, ehted... KÕIK. Järsku siis ma pole nii kasutu teile enam.

Memories, my memories...

Ärkan hea meelega. Kell on 7:o8. Hea meel. Käin urinaariumis, kalpsan alukate väel õues. Külm. Pesen toas hambad. Võimlen päriselt. Jõuan süüa. Teen isegi kodus juba näo pähe. Naeratan ja olen hea. Esimene tund on vaba. Passin tunnirahuklassis XD Parim hängimiskoht. For real. AA tuleb. Ma ehmatan. Räägime juttu. Teen plaani pärast tunde stende omada. Enda omaks teha. Jah. Ajaloosse hilinen. Põnev tund. Sama vene keele kohta.
Muusikas saan traumeeritud. Ma ju ei tea enam, mida mõelda ja mis toimub ja mis ma tegema pean. Mida ta mõtleb? Kas see on etteheide? Mulle?

ROHELISED NIIDUD

Kord olid niidud rohelust täis,
pilv taevavõlvist vaid harva üle käis.
Peegeldus päike jõe suveselges vees,
niitude vahel seal kulges meie tee,
niitude vahel, kus õnn saatis meid.

Niitudelt päike kadunud nüüd,
nukrana kaigub seal sügislinnu hüüd.
Vingudes ruttab vaid vihur üle mäe
ning ega meidki seal keegi enam näe.
Kus on siis suvi ja kus on me arm?

Ei ole sind ja tõesti ma ei tea,
mille peale lootma ja mõtlema nüüd pean.
Sa katki kõik mu unistused lõid,
võtsid kogu õnne, mille kaasa tõid.

Kuid siiski ma ootan kevadet uut,
niitude haljust ja palju, palju muud.
Aiman ju siiski, et ühel päeval siis
lõpliklut tuled, sest süda nõuab nii.
Niitude rüpes meid õnn leiab taas...

Ma olen vaimselt ebastabiilne ja kahetsen.

Natuke aega tunnen, et kõige õigem on ära surra, aga ei tee seda. Matemaatika.
Unustus tuleb peale.
See on ju ainult hea :) Saan kahe. Kotib. Ma niikuinii ei teinud seda ise.
Naljakas. Joonistasin pildi. Kui see tõesti Orkuti üles pannakse, lisan lingi :D
Kirjandused looderdan. Käin vahetunnis ja natuke tunni ajast emme juures söömas.
Kõigil on pohhui. Nüüd stendi võtma.
Valida on eta interesna ja mitme raamatustendi vahel. Võtan raamatuga. Raske. Ma ei saa parata ju: ma fännan selliseid asju liialt. Saadan Dana raamatukokku ja
ise lähen bussile. Panen stendi Äti juurde.
So creepy without him :'( Tulen koju. Võtan salatit ja piima.
Tulen netti ja login siia end sisse. Dashboardil näen ühe blogi,
mida jälgin, algust... Tekkisid ka parakad: KES ON KÕIK NEED INIMESED,
KES SEDA SIIN LOEVAD.... =O
Jube-jube-jube.

...treason and plot....

Ooooooooooo
Oh Oh Oh
I get some headaches when I hit the heights
Like in the morning after crazy nights
Like some mother in law in her nylon tights
They're always
They're always
They're always
They're always
Coming soon
Coming soon on the outside of the tracks
You take 'em
The same old babies with the same old toys
The neighbours screaming when the noise annoys.... Siiski ei jaga välja, et pean tõusma. Ei soovi ju. Täna on 3 kontrolltööd. Hea, et eile tänased kooliriided magamiseks selga panin. Soengu tegin ka juba eile valmis. Püsib :D Panen jope ainult peale, salli kaela, kindad kätte ja mütsi pähe. All pesen hambaid. Kuulen raadiost, et Obama saigi presidendiks. Olen rahul. Kõnesid on mõnus kuulata. Obama hääl on hea. Otsustusvõimeline. Enesekindel. Meenub, kuidas ma esimest korda kuulsin, et WTCsse sisse sõideti. Mingi äge tunne on, et ma olen olemas nii tähtsal hetkel ajaloos. Ja et ma veel tean ja tunnetan ka seda. Feels great. Söön majoneesiga leivaviilu. Kella ~19.o0ni on see kõik, mis söön. Pean Sancho lasteaeda viima. Olgu.Pisikesed pidid voolima inimese (Tõnni) ja filmikaamera. Ma ei taha uhkustada, aga venna oma on kõige ilusam. Kooli! Lähen traditsiooniliselt WCsse ja teen omale näo pähe. M-L hüppab sisse. Lähme õpilasurkasse. Uus leht on. Räägime liputajatest ja muust asjakohasest. Dana ühineb. Läheb uriiniproovile, sest much like me, ta feilis esimesel korral. Rambipalavik. Füüsikasse. Pean konspekti, aga ei mõista midagi. Vahetunnis küsime M-Liga huvijuhilt pildid. Ongi kohal. Ma jagan. Kõigil hea meel. Uus huvijuht + uus fotograaf = megapalju mix-up'e. Lahe. Mulle meeldib see. Erandjuhud ja säherdused. Kirjandus isegi meeldib: ülesanne ei ole mitte otsida leime vastuseid, aga märkida üles 1o fakti kirjaniku elust, mis meeldib või huvi pakub. Loen kõik Lermontovi kohta läbi. Fännan. Ta oli tõesti lahe. Miks tänapäeval kedagi sellist olla ei või? Ütlen klassijuhatajale, et lähen koju. Tahab muga rääkida. Blokin ja feigin naeratust. Mainib midagi, et praegu on viimane aeg end käsile võtta. Ta lubab koju. See ongi oluline. Helistan emmele, et ta teaks, et ma plehku panen. Ta keelab mind. Olen löödud. Ma võin ju kõike teha! Mis siin toimub? Kuidas ma puududa ei tohi? Kas mind saab üldse keelata? Kuidas? Kas mind on üldse kunagi keelatud? Mis ma teinud olen? Kas kõik on tõesti nii pahasti? Kus oli ta 1o aastat tagasi? Ma ei vaja seda ju. MIIiiiIIKs? Kräpp. Ka mu kõige parem halamine, kerjamine ja palumine ei mõju. Tunnen end petetuna. Tal on mingi kuri plaan. Kui see on tõesti nii, siis see on alles algus. Oh no. Säh! sulle tähelepanuvaegust. Ma ei ole kunagi midagi sellist silmas pidanud. Kohutav. Klaassilmadega lähen pahurdama inkasse. Olen pahur ja jube. Kõik ajab vihaseks ja keegi ei meeldi. Ma ei meeldi endale. MegaDepressioni ajal olin ju koguaeg selline. Creepy. Umbes praegu saab Sancho ujumistunnis aru, kuidas selili ujumine töötab :) Bioloogias on kontrolltöö. Noh, selleks pole üldse õppinud. Siiski läheb hästi. Daaa-vai. Matemaatikas on ka kontrolltöö. Gümnaasiumilõbud. Paat teeb mu töö minu eest täiesti ise ära. Ma ei tea üldse, mis seal kirjas on - Raudmees!!! näiteks. Homme naeratan ja küsin, kas midagi on valesti, kui ta mu enda juurde kutsub ja solvund näoga paberit jõllitab. Kotib. Kolme saab ikka kätte, I guess. Ma ei taha prantsuse keelt. Väldin seda tundi hea meelega, aga täna nii ei lähe - olen tunnis. Päris okeiks kujuneb. Mul on siin kõik arvestused tegemata. Umbes praegu on füüsika kontrolltöö järelvastamine. Samal ajal, kui french. Sinna ei jõua. Räägin radikate peal M-Liga maailmast. Bon-bon-bon. Dana tekib ka. Garderoobi ja bussijaama. As soon as nad on bussi peale läinud, helistan Pantsile. Võtan raamatukogust Hugo raamatu Jumalaema kirik Pariisis. Viieks pean lasteaias olema. Pildistame ja lollitame Sanchoga.Õues jamab ronimisasjade otsas ja ajab mind marru. Tahan ta kallal möliseda, aga he's just having fun... nii et see oleks lihtsalt õel minust.... Triinu tuleb järgi, võtame poest issi kaasa. Koju ju. Issi räägib, kuidas ta raadiost kuulis, et üks naiskonstaabel sai väljakutse, et keegi poiss on auto alla jäänud. Kohale jõudes leidis oma surnud poja. Elu on pederast. Veel selle tõestuseks: issi rääkis, et kui ta pisike oli või kuskil vanas kodukandis olid 2 poissi jääst läbi kukkunud. Kutsuti appi lähedalt mõned töölised. Üks sumas kohe vette ja peaaegu sai ühe poistest kaldale tiritud, aga oli ise juba peaaegu uppumas-külmumas ja lasi poisi lahti... laibad kougiti välja only to discover he let his own son drown. Life's a bitch. Siinsamas üle jõe oli üks maja põlenud ja isa jooksis sisse pojale järgi. Katus kukkus sisse. Said koos surma. On veel midagi tõestuseks vaja? (better not say 'yes' cause the fucker will show it to you :S) Kodus saan kartuliputru. Jess. Liha ka. Ja piima. Ja liha. Tõmbame filme, lollitame. Tuleb välja, et kassid on mutantpeletised ja nad ründavad maja.
P: Tahad otsida, millest need filmid räägivad?
Ellu: Ma teeksin parem ükskõik mida muud, aga okei.
Mängime malet. Alustan megaülbelt ja suvalt, aga õigepea feilin ja lähen pahuralt ära.
Yeah.

U menja ne deneg a mnooga bolesnõ.

Selgub, kui väga ma ei valda vene keelt. Ei lähe vaja ju ka: ei tunne puudust. Mingi hetk jõuan teemasse ka.


Eile algas II veerand. Hakkasin tööl ka veel käima. No mis sa kostad! Jäin seal magama kuskil 20-30 minutiks. Vaevu jõudsin bussile. Kodus magasin veel. Ärkasin hetkeks ~kella 2 ajal. Naasesin voodisse. Tänane hommik oleks peaaegu olemata jäänud :P

Jep-jep-jep. Olen voodis ja vihane enda peale: PIDIN JU LÕPUKS HEAKS HAKKAMA, aga ma lihtsalt magan. Äge! Tubli tüdruk. Ma ei jõua süüa ja külm on ka. On siis vaja? Mis eluliselt tähtsa õppetunni ma sellest saan? Tunnid on mõttetud. Pärast tunde võtan suusabaasi juurest stendi: kavarim pa russki. Süda taob nagu vastsündinud kaagil peakski.

Selg valutab, hingata on jama ja tunnen, et olen raskete tüsistustega ja pean vara surema, et mitte väääga piinelda. Ja mul pole sittagi raha.

VIITSIN MA JAH MÕTTETUSTE PEALE OMA AEGA RAISATA! On asju, mis varsti pooleks teen.