KUMU

Täna on üks neist päevist, kui saab läbi proovida kogu tunnetespektri.

Aset leiavad filosoofia ja ajalugu.

Järgmisena bussiga Tallinnasse.
Niguliste kirik. Tunnen pisikesena, meenub suvel tuntu. Siis oli see uus veel. Rõõm, kärsitus, õhin, hirm.

Kingade näitus. Kadedus, häiritus, heameel loomise üle.

Main attraction aga.
Alustame ülevalt. Armastus, inspiratsioon, tiivad. Lootus tuleb peale.

Iroonia. On video, kus mees üritab kogu väest jääl püsti seista, kuigi ta jalgade ja käte otsas on pallid (thus teh name: Mees, kel on käte ja jalgade küljes pallid). Proovib nii väga. Kukub kätele, põlvili, kanni peale. Kõik naeravad. Mees proovib, feilib, kõik naeravad. Annab parima, ebaõnnestub, kõik naeravad. Üksildus.

Tõde, alastus. Lisa Jonasson. Käitu nagu naine - ela valet. 2003

Maailma tajumine. Andy Warhol. Mao Zedong. 1972
Näen Andy tõmmatud jooni ja mõtlen, et need on ta räpaste kätega tehtud, mis mingil hetkel ajas on kallistanud Ediet, kes on enda omadega katsunud Bobi, kes on omakorda kätt surunud Johnnyga, teise Bobiga ja IGASUGUSTE teiste vägevate inimestega! Jõuetus, aga ka tähtsus. Lähedus, soov aidata.

Ilmar Kruusamäe. Kevadine koolivaheaeg. 1983
Mm, paku...

Näen pallllju maale, mida olen enne kunstiraamatuist ja õpikuist näinud.
Frank Myers Boggs. Dieppe, hommikune udu. 1881

Kõige all on ühe mehe skulptuuride näitus.
Siin on ei oska ma kirjeldada, kuidas tunneb end inimene, kes leiab endas midagi nii uut, et ei oska seda nimetada ega sellega midagi ette võtta...
Tast on ka film. 29 minutit.
Meeldib kunst?
Ja kuidas ravida megaselt paistes ja kõndimisest valutavaid jalgu?