appteit

Vaatan Dexteri ja kuulan raadiot. Eile rääkis Kristian Kirsfeldt oma uuest raamatust. Täiesti normaalse inimese mulje jättis. Viksi poisi häälega ja naeris ka nii kenasti. Olin natuke pettunud.

Postiga tuli issi jõulukink kohale.

Pean õige karbi leidma ja ära pakkima. Ma tahan seda hästi lihtsat läbipaistvat karpi valge põhjaga. Ta peaks olema tavalisest suurem, et kõik ilusti mahutada.
Raudselt leian.

Teofrastus räkkas mu viimast pilti.

See pole otseselt valmis. Ei tea, kas selle ära lõpetangi. Akrüüle pole. See joonistamine on üldse ebamääraseks ja kaugeks muutunud. Mõnus tunne oli ikka, aga vana head palavikulist kihku pole tundnud juba ammu. Äkki kogun jõudu mingiks eriti tugevaks amokijooksulikuks faasiks?

Mis veel? Homme või neljapäeval Kadrina, reedel Saku mõisa, laupäeval Teeviidale?, pühapäeval Soome.