Feels good.

Ärkan päiksepaiste peale. Loodan, et kõik on sisse maganud ja teeme perega day-offi. See pole nii. Otsin läbi une päevikust aja, mil päike hommikul tõuseb. 5:20 on vist. Magan. Ärkan. Magan. Ärkan. Kool on täitsa talutav. Inimesed ei häiri ja tunduvad head. Muidugi välja arvatud klassijuhataja, kellest tülgastavamat inimest ma ei tea. Blob? Valmistan homse mängu jaoks paar raamatut raamatukogus ette.
"Kas Sa koju ei hakka minema?"
Vaatan üles.
"Me paneme pool kinni."
Sinna on 3 minutit aega. Võtan asjad ja lähen ära. Ma võin inimestele kummalise mulje jätta. Aga ei tea ju kunagi. Ma oleksin ka hea meelega raamatukogupidaja.

Lähen kütma, söön. Best meal ever.Peaksin siiski tervislikum olema. Sööma õigeid asju, liigutama. Kui rikkuda ennast piisavalt kaua (või minu puhul kiiresti), siis üks hetk tahadki õigesti kõike teha. Seest tuleb selline soov. Ei, ma pole veel seal.
Lähen ema juurde poodi. Ta teeb seal kõik paremaks-ilusamaks. Mina aitan kaupa välja panna võimalikult kutsuvalt. Minu meelest õnnestub. Laome raamatuid-kotte. Ideaalne töö. Järgmine esmaspäev vaatame. Siis taasavatakse :)
Väga tore on.

Kodu on imeline. Pants on teinud gigahead sööki. Vaatame filmi, valin homseks riided.

Ärevakstegevalt hea on.HAPPY NEW YEAR, DAVID!