05 April 2009

Marise ja Andrese sünnipäev.

Ärkasin laupäeval kell 9 pärast 14tunnist und. Närvitsesin otsuse ümber, kas minna või mitte. Ei soovinud, sest
  1. Ma muutun megasuletuks võõraste tekkimisel
  2. Mul polnud kinke
  3. Mul polnud midagi selga panna
Lõpuks otsustasin minna kolmel põhjusel
  1. Maris
  2. Andres
  3. Mis vahet seal on, kus ma emotsen? XD
Valisin tuhat aastat riideid, tegin krohvi, valmistasin isegi megalahedad kaardid. Kõik nende kingid pidid olema roosa ja sinisega ehk Andrese kaart oli roosa, Marise sinine; Andrese ümbrik ja kaardipaki tagune olid sinised, Marise ümbrik ja kaardipaki tagune olid roosad. Megafancyd kinnitused sümboliseerivad, kui kopp ees ühel hetkel oli :)

Pants viis Kadrinasse, pidin ootama - see ajas veel rohkem närvi. Terve autosõidu Marise juurde ei rääkinud ma midagi. Millegipärast oli ta majas selline väga hea tunne, et mul hakkas üsna kohe ja üsna endalegi märkamatult hea. Tegime süüa. Kuulnud, et terve punt hilineb, andsime kingid kätte ja alustasime joomise-söömisega.Kõigil oli juba väga hea tuju, tehti palju erinevaid veidraid-huvitavaid-hirmsaid asju. Tuli veel üks paarike, kes öö äärmiselt tegusaks kõigil muutis...

Kook, mille nad kaasa tõid. Leidsime koha, kus ka öösel alkot saab (siinkohal tänan abivalmit Paati). Kõik sujus imehästi :)
Viimase paarikese õrnem pool jõi ennast megakinni, nuttis. Ma rääkisin ta kutiga juttu, keda, frankly, ma üldse ei sallinud, aga nüüd pean vägagi tšilliks. Well, nad läksid lahku.

Kõige rajumat ja peast haigemat osa mina ei salvestanud ja mainingi ära, et kui keegi peaks kuskilt pilte-videosid nägema, siis
  1. Mina ei olnud selles süüdi/see ei olnud mina
  2. Ma lõpuks ikkagi ei nõustunud
  3. See oli ainult selleks vajalik, et välja selgitada, kellel on kõige suuremad (btw... ma võitsin >:P)
Kadusin magama. Nägin jälle Tiinat unes. Siinkohal mainin, et millegipärast on ta mu pahades unenägudes olnud sellest ajast peale, kui ta tagasi tuli. Mingi bioloogia-kursus, sodi jne, aga hirmus. Hommikunägu. Teiste omad ka (nende, kes minu ärkamiseks veel Marise juures olid).Kahjuks pole näha, keda ma käpin... Jep, teda
Olen rahul, et läksin.

No comments:

Post a Comment