The preparation.

Ma valmistun reisiks. Hiiumaale.
Olen loid nagu loom ega jaksa pakkida. Ma ei tea, mida kaasagi võtta.
Mu mõttelises nimekirjas on päevituskreem.
Pluss on mul uus maailma ilusaim Louis Vuittoni rahakott.
Ma panen kotti veel prantsuse keele mapi, sest HeXXX käskis mul lubada, et ma need ülesanded ära teeksin. Südametunnistus on kallal nagu sääsed jaanitule ääres. (which was awesome btw)
Tõde ja õigus ehk?
Mul on nii palav.
Vaatan College Humorit. Jake and Amir...
Magamiskott.
Madrats.
Padi.
Saunalina, millel päikest võtta.
Riideid? Kleite ja alukaid ainult. Mul on plaan: vett nähes rebin kleidi seljast ja päevitan, ujun, mängin. Ja robinal uus komplekt selga, kui sõiduks läheb.
Hambahari.
Krohv ja muu sitt jääb raudselt maha.
Paber, pliiats. (olen täiesti kahe vahel: mul on megasuur lõuend, kuhu ma tahan kehte pilti teha, aga mu skill on puudulik kummagi tegemiseks. Närvitsemine RUUDUS!)
Tahan Neda videot näha. Kihk.
Telefon. Ta tuli taas kord surnuist ellu. Imeline elukas. (samas, kui aku tühjaks saab, mis, muide, ka kindlasti juhtub millalgi järgneva 3 päeva jooksul, on lood halvad ja mina tagasi jaanilaupäevas)
Peotäitega kõrvarõngaid ja juukseklambreid.

Olen segaduses, ärevil, pabinas, väsinud ja rahulik.
Elu on imeline.

Jaanilaupäev!

Ma ei tee täna niikuinii midagi far outi enam, seega jagan, mis tänasel on:

• Päevitame, päiksekreem sillerdab (mina, Pants, Aavo ja Udo)
  
• Loeme raamatuid ("Tõde ja õigus" kogub tuure, MEELDIB; "Libu" kisub aina süngemaks)
• Käime kupsu panemas. Udoga.
  
• Keha valutab (iga ropu sõna eest tuleb teha 10 kätekõverdust... mul on veel ~300 võlgu, sest ma päevas üle 50 ikka ei tee)
• Telefon hoorab näkku. Ma ei saa parooli panna, sest nupud, mida ma vajan, ei tööta, aga nupud, mida ma ei vaja, töötavad ka neile vajutamata. Häirib, et pilte ei saa teha.
• Pere on imetore. Õgime.
  

Astronoomiline SUVI: kullesed!

Tegin telefonist allveeaparaadi. Vasakpoolne numbritulp töötab siis, kui soovib.
Nagu bingomäng. 2, 3, 6, 0 ja # on puutumata vigastustest.

Loen Tõde ja õigus esimest osa. Huvist. Kooli ajal ei lugenud. Sain ühe.

Viru Rally

Suvetöö on läbi!

Avan silmad. Näen sama, mida jõllitades uinusin.

Eile õhtul oli 3 head asja:

• panin Kurnäuksile puugirihma,
• Lipi-Lapi emakast imbus välja veel kasse
  
• ja issi kutsus õue. Läksime sauna. Eesruumis seisis korstna vastas valges kiles suur ristkülik-asi. Küsis, kas ma tean, mis hommikul auto peale pandi. Vastasin, et vist aken (ese võimaldas kõigest oletada). Tekkis uus aimdus. Issi rebis oskuslikult katte pealt. Mu näkku tõusis üks nendest talitsematutest irvetest. Võimatu maha suruda. Polnudki vaja. Pähe jooksid plaanid ja ideed uuest pildist: issi tõi mulle 66x1oo aluse, kuhu joonistada, ning kaasa klaasi ja raami. Viimasele saan muide ise värvi valida, mis on ainult hea. Näitas veel olemasolevat värvivalikut ka. Lisas, et samas võib ta tuua, millist iganes tahan. Ta on parim. Vedasin selle suure aluse tuppa

  

  ja jäin teda vahtima. Nii jäingi. Ja nii ärkan.
  

Meenub prantsuse keel. Viimase ehk 7. leçoni dialooge pole ÜLDSE õppinud. Pole isegi läbi lugenud. See on nõme, sest olen juba nii tubli olnud ja ei soovi rikkuda. Kell on õnneks veel 6:52. Teen plaani: panen kotti maki (yes...) ja HeXXXi kasseti -> lähen Kadrina ja kuulan seda kassetti kuni mulle need 2 dialoogi lihtsalt pähe jäävad. Teen miskit, mille pärast tunnen pahasti, aga läheb kindlasti Look-what-I've-done kausta. Vastan ära."Bon vacances!"
Tulen kodu poole. Jalgsi. Koristan Äti juures keldrit. Koju! Loodus on ilus. Meie aed ka. Tõesti, minge kõik ujuma järvedesse ja tehke metsas asju ja aelege niitudel! Teen omale süüa. Emme räägib, et käis eile issiga metsas loomi luuramas. On rõõmus. Pants tuletab talle meelde, et täna tuleb Marju külla, ja käsib kooki teha. Lähme pundiga üles. Räägime. Pants ütleb, et ma rääkisin eile unes paar korda ja viipasin imelikult käega. Magama vajusin ju 7 või 8 ajal juba ja teised olid veel arvutis. Well, asjad, mida ma ütlesin olid: "Minu merisiga oli jumalast suur", "Õpi selgemini rääkima! Ma ei saa kunagi aru, mida Sa räägid!" ja "RIHM!" Viimane oli olnud väga selge ja üsna kõvasti. Ise ei mäleta midagi. Hommikul oli veel tunne, et magasin nagu kott ega näinud midagi... Naerame.

Arvan, et teen täna veel üht-teist head :)

V (full)

Tuleks vist selgitada.

Nad on alati peitvad-õnnetud ega avalda asju vabatahtlikult.

I wouldn't have it any other way, though.

V (detail)

Üleval ja all on tekst ka.

Millegipärast... ei meeldi selle sisu poolele populatsioonile... Ei avalda. Veel.

Bob Dylan - It's All Over Now, Baby Blue.

Käisin HeXXXiga mängimas.

Sain vanurite bussiga koju.

Joonistasin. Plaan.

REEEDE, bitches, ma saan koristama hakata.

Jäin magama.

Anu ja Jaano.

Telekas on katki ja nett pistiitab.

Goody-goody-goody,

Eile on kräpp ilm. Võtan kaasa teki ja kampsunid ja jakid. Söön ema ja vennaga. Vastan prantsuse keel. HeXXXil on casual wear seljas. Lahe teda näha nii. Hängin vennaga. Ta käitumine on midagi erilist. Närvitsen autokooli ümber. Ivo tulebki. Sõidame platsile. Teeme mäge ja parkimist. Imestab, kuidas ma kasti saan, kuigi nii pisteliselt kohal käinud. Jee. Sõidan mingisse nahhui posti jälle, aga tal on pohhui. Lahe. Ütleb, et ma pean õppima iseseisvust ja ta vaatab väljast. Hmm. Ma teen küljeboksi... ja Iff puhastab oma autot ega märkagi, kuidas ma ukerdan. Sellest on täiega abi. Mõistan juba. Natuke. Käsib garaaži sisse sõita. Ook. Ütleb, et, kui sobib, viib mu Ristamäele. Jah, palun. Ta sõidab nagu maniakk. See on hea. Keelab mul oma tegudest õppust võtta XD
Jalutan Äti juurde. Selles kohas juhtub veel paljut. Mark my words. Koristan ~5-6 tundi. Päriselt. Väsin. Saan ilge hunniku asju omale. Annab süüa, tulen koju. Kõik on toredad. Jeeei!

Mu jalad valutavad juba 2 nädalat. Mul on selle üle ainult hea meel :)

Že parl franssee! ...about time...

Snooze'in pool tundi järjest. Sipsan hetkega riide. Tavarutiin (kodust Konsumini). Magan, kuni Pants poes käib. Juba kooli urinaariumis ja sajan HeXXXi juurde sisse. Nimelt... saatsin talle eile meili, et võtaks muga ühendust, kui teda homme (ehk täna) hommikul koolis pole. Selgub, et ta ei saanud sellist kirja. Ahah. Davaiks. Ütleb veel, et ta on kohal üsna juhuslikult. Vastan ära. Olen tubli. HeXXX kiidab mind. Mul olevat annet keelte peale etc. Muidugi-muidugi, PRAISE ME! Annab kasseti dialoogidega. KAs mul ei ole megasuur kiusatus sinna peale lindistada "väõüävvüõvävõvävõvüvväväõüõäõüvõvävüvõävõüvävõüäaüõuu"? Oijah. Õpetab, kuidas kassette kasutatakse. Naeraks, kui ma midagi uut teada ei saaks.

Selline hea asi vahele, et emme lubab mul teha tatoveeringu. Pilt juba formeerub peas. Enne 19. sünnipäeva võiks ära teha. Või teeks 20. sünnipäevaks üldsegi... Kiiret ju tegelikult pole :)
Still, can't wait.

Lähen autoga sõitma. Rakvereni sõidan pöörfilt, aga edasi juba feilin. Karjub, paneb täiega pidurit, läheb minu eest kohalt ära. Jumal küll. Lõpuks saame jälle hästi läbi. Homme jälle. Ja siis juba sügisel. Olen raamatukogus ja loen ajakirju. Kutsun Pantsi järgi. Ta keeldub. Soovitab jalgsi vihmaga tulla. Tuleb siiski. Käime poes. Ostan art suppliesi.
Kodus saab süüa, toon Äti juurest maki french-kasseti jaoks.

Btw: Lev is one of the coolest names ever.
Sellega seoses...

Telefon, kaabel ja arvuti koostavad vandenõu, mis takistab mind pilte siia saamast :(

Sympathy pain?

Sama poole kõrv, millesse Udole augu tegime, paistetas minul üles ja valutab.
Selle sidemega käiks 24/7 ringi :P
Kihvt ju.

Success!

Kell on 7:34. NUUUUSSSSSSS! Kiiresti-kiiresti nüüd! Jõuan autosse. Saan tuhat aastat passida, sest emme ja issi venitavad veeeeel rohkem. Why not? Viime issit, loen liikluseeskirja. Tagasi Kadrinasse, loen. Kõnnin kooli poole, loen. Pinge sees kasvab, varsti juba täiesti närvis. Istun õpilasurkas. Loen. Ma ei ole võimeline tööd tegema. Ma ei tea isegi liiklusmärke. ...sest ma pole õppinud. Nagu eilegi, soovin, et juhtuks ükskõik mis, et ma ei peaks seda tööd tegema ja saaks autokooli omadega kõik ilusti selgeks räägitud. Allar tuleb. Räägime. Suubume füüsika klassi. Klassis pole mitte ühtegi tooli ja ainus laud on õpetaja oma. Arvan, et kui see poleks põranda küljes kinni, oleksid kümnendikud ka selle minema vedanud. Tiina. Tema tahab füüsikat järgi/ette teha.
Einpalu teeb oma leivanumbrit - hilineb rämedalt. Veel on tal mingi nimekiri kadunud ja klassis on pinkide asemel mingid poisid, kes värvivad põrandat. No tee siis nõnda eksamit! Särg ütleb, et minuga VÄGA halvasti ei ole, aga mingi 15 tundi on vaja veel võtta. SalaEi. Otsus on järgmine: 28. august ja nüüd kojuminek. Ma ei tea, kas uskuda surmajärgsesse kõikvõimsasse ellu, isetusse ja armulikku jumalasse, õiglasesse karmasse, minu võlurmaagsusse või millesse küll, sest minu lapselik soov täitus. Käin ema juurest läbi. Koju. Naeran. Vaatan taevast, unistan. Teen pahandust. Hea on. Uitmõte viib Äti juurde. Kõik on metsa kasvanud. Ilus. Selles sumbates valdab kummaline, aga hea tunne.Teen kõik uksed lahti. Tunnen soovi-vajadust koristada. Vean keldrist terve posu träna välja. Asjalik. Tädi Laine tuleb, sest arvab, et vargad murdsid sisse ja nüüd veavad kola minema. Naeran. Naer muutub sundviisiliseks grimassiks, sest lisaks suvalisele mulale ta iriseb, et Äti küttis valesti ja metsviinamarjad maja küljel ei lase sooja sisse. Peksaks teda okstega näkku... Keda segaks selline asi enam?! Nõme, raisk. Kes peaks meeles?
Well, ta jalg on valus ja pakun talle vanaisa jalutuskeppi, et tagasiteed lihtsustada ja ehk kiirendada. Ütleb mulle:
"Ei, ei! Mis sa nüüd! Mul pole keppi vaja! Mul seal ju küll."
Naeran. KÕVASTI. Praeguseks on mul juba suva, mis mulje jätan. Ja seda ei juhtu sugulastega kuigi tihti. Ärritab mind siis... Aga muu maailm tundub konnaline ja rohe-kollane. Ehk meeldib. Pole täna veel söönud - tunnen, kuidas väsin. Pea valutab ja jalakesed ka. 19aastaselt on veenilaiendid valmis. Vean mingit häma parki puude alla, et võss neid ei lämmataks. Lind lendab pesast näksi. Kas ma ei karjata üle metsa? Seal on imepisikesed helehelepruunikad munad.
Kelder võtab juba ilmet. Pärast mitut tundi pean koju minema: exhausted. Otsustan siiski veel Lainele teatada, et ära lähen. Räägib mind surnuks, valu jalgades on talumatu. Seisan peenarde vahel. Nõustun kõigega, mida ta nõuab. Saan minema. Panen Äti juures uksi kinni ja kuulen tulevat põntsu vastu akent. Scary. Julgelt marsin kabinetti. Linnuke. Ja peksab ennast ikka uute ja uute jõuliste sööstudega aknasse. Panen kardina ette. Lõpetab. Ajan teda taga. KAUA. Keeruline. Teen pisukese ava kardinate vahele. Lendabki sinna, jääb klaasi ja riide vahele. Võtan sulekera pihku ja lasen vabadusse. Uksed lukku.
Kodus niidab issi muru. Ütlen talle, et ma olen autosõidu-failure ja teen kooli teooriaeksami alles sügisel. Noogutab. Arvasin, et see pahandaks teda. Pants teeb piimasuppi. Valmistan hoole ja armastusega suitsukalasaiu selle juurde. Kass, va hoor, tõmbab nad maha, kui ma üleval olen. ON VAJA!?? Kõik on pahased ja see, et ma kõigile neid räpaseid saiu üldse vorpisin, on unustatud. Saan vähemasti magama. Unes on klassikaaslasi ja muud segast. Tahan dreamcatcherit. Teen tulevikus. Ärkan. Udo on siin. Teeme talle kõrvaaugu (esimene on juba olemas). Temaga saab ikka niiiii palju kildu. Vaimusilmis tean, mis ta kõrvas kõige paremad oleksid... Sünnipäevaks? perhaps kingin :)
Teen prantsuse keele dialooge ja homme vastan 2 leçoni ära: I&II. Seitset on kokku vaja, aga mu materjalid on heasti lünklikud - dialoogid tulevad päris kindlasti suvalt...
Õpin veel ja uuesti magama.

Babylon Zoo - Spaceman !!

Tahan näppu silma lükata ja sealt ajubitse välja kista:
Homme kell 9 KKK II korrusel füüsika klassis. Sitt.
Pfffffffffff...

FUUUUUUUUUUUUUU-

Oleksin oskuse eest tänulik, aga ma ei talu protsessi. Nuss selle räpase autokooliga! :(

Lahe on veel see, et seoses okastraadi ja ühe nõrga betoonpostiga ei taha sellest teadlikud inimesed mind rooli lasta ehk ma ei harjuta kuskil sõitu ja olen võimeline üles lugema korrad, kui ma sõita olen saanud.

Liffe pretty much sucks.
Aga you have fun...

IV

Siiski mitte täiesti valmis. Veel.

SFTD

Ei tulnud pähegi, et see võimalik võib olla.

Aga olen meeldivalt üllatunud, et see mu tähelepanu neid sai.

Kõige ilusam piltide tegemise juures ongi see, et kõik saavad erinevalt nende mõtetest aru. Bob, noh.

Hea algus...

Lähme Udoga rongile. Pants viib. Proovin õppida autokooli sitta. Jään edukalt magama. Hetkeks ärkan kuumuse tõttu. Neelan vett. Lõplikult (16 minutit enne Tartu jõudmist) karjub mu üles pisike plikatirts. Udol on empekas põhjas, aga ka tema kuuleb. Kohutav laps. Udo käib VÄGA kiiresti. Päike keevitab. Oleme kohal. Jamame uksega. K&K'l on toredad naabrid :)Vastuvõtt on soe:Toru on tolmuimeja oma. Me ei tee sellest mitte mingisugust järeldust: Udo magab, ma jalutan. Mannetu tundub. Näen ainult paari autot, naist põõsastes ja kas üüberviiskat või oi-oi-oi-sellel-tüdrukul-on-katk meest. Ebamugav. Jõuan Kuperjanovile tagasi. Olen heasti segaduses ja ei oska midagi peale hakata. Tuleb selline võiksin-küll-auto-alla-jääda tunne. Teeb kõik heaks: chillin ringi mööda tänavaid, naeratan. Karl helistab. Telepordin ennast mõne aja pärast nende juurde. Kallistamine. Karl annab mulle maalilaki. JESS! Muudame pundiga uberformaalseid lauseid arusaadavateks. Kristi on õpetaja ju. Teeme Karli ja Udoga haisid ja tigusid. Vaatame filmi Leon. Meeldib tohutult. Ma olen seda pisikesena ka näinud, aga tookord sain kõigest väääga valesti või ehk huvitavalt aru. Püüan joonistada, FAIL! Udo mängib arvutiga. Ma vajun magama.
Siplen. K&K seletavad, kuidas Lille majani ekselda. Käin pesemas, sööme. Naerame pilte Orkutis. Lemmik on, kuidas on Hilteri pilt ja tekst "Think different" Why not? Hea töö. Ruttame näidendit vaatama. Hästi mõnus ja naljakas. Karl vaatab mulle bussiaja. Olen rõõmus. Pean leiutama tee bussijaamani... NO PROBLEM! Enne lahkumist ütleb Karl, et ma jään maha, kui ma ei saa kõige suuremat kaarti. Tõmban esimesena. 6. Naeravad Udo saab nelja. Kristil on 2. Karlil 7. No, aitäh. Uuesti. Mul peab kõige väiksem olema. Poiss. Udol ja Kristil ässad. Karl? Muidugi 1o. Siiski jõuan. Kuulan Mr Tambourine Mani. Imeline. Pole kunagi enne neid sõnu nõnda mõistnud. Saabudes ei helista kohe Anule. Olen ju master-orienteeruja. Ilus. Saame kokku kuskil pargis, kus on rohkem magavaid pompse kui põõsaid ja puid. Loomaaeda! Anul tuleb mõte minna rulluisutama. Kardan, et ta tahab, et ma ka läheks. Pole kuigi huvitatud: oskan ma jah teha any kind of uisutamist ja ma ei tunne ennast kuigi hästi mõne ta sõbraga, ma isegi ei hakka valutavatest jalgadest rääkima. Siiski kergitan õlgu ja ütlen: "Daaavai!" Käime läbi staabist. Pean helistama Madisele. Tavaliselt poleks ma üldse huvitatud ega, let's be honest, julgekski, aga jahh... Räägime. Anul on üks megahea laul plaadil. Meeldib. Jõuame räpasele rajale. Madis (edaspidi Kas-Sa-tead-mis-on-ühist-põllumeestel-ja-pededel-?-Mõlemad-panevad-seemne-sita-sisse) iriseb, et ma uisutama ei lähe. Anu ütleb, et ma õpin. Ingub ikka. Ütleb, et Anu on ainuke meie perest, kes midagi teeb ja "teised MummUd (õpi käänama, lits) on sita pealt riisutud. Tahan ta ära tappa. Anu ei saa millestki aru. MITTE KEEGI EI MÖLISE MINU ÕE JA VENDADE KALLAL!!!!! Olen vait. Blokin. Teate, räägitakse ju, et kunagi on ikka esimene kord... Well, ma pole kunagi varem kellegi sööki/jooki ära sitanud. Ma närin kanget (vist eukalüpti) nätsu. Kas-Sa-tead-mis-on-ühist-põllumeestel-ja-pededel-?-Mõlemad-panevad-seemne-sita-sisse ütleb ärasõidul, et tundis juues sellist kibedat maitset hetkeks. Kui ma vihast nii segi ei oleks, naeraks. Ootame Jaanot sadamas. Laevad... Tore küll. Teevad õhtul head sööki, mis on aga nii tuline/piprane, et ma ei tunne maitset varsti. Magamine. Hommikul rongile. Anu saadab. Telefon jääb maha. Jookseb uuesti tagasi, et mulle see enne rongi väljumist anda. Tore on Baltijaamale niiii lähedal elada. Kuulan jälle seda head laulu. Tapal maha. Käin poes. Ootan. Bussiga Kadrina. Räägin klassijuhatajaga. Ei leia Raudmeest. Õõh. Siiski ajan raamatukogus asjad korda. Mulle meeldib, kui vähe on neil loogilist mõtlemist: kolmel õpilasel pole märgitud õpiku ära toomist. Nii. Aga laekunud on 2 nimeta õpikut. The best part: Ühel õpilasel neist kolmest on terve õpikute komplekt käes. Äkki paneks 2 ja 2 kokku???? Kool jagab oma tarkust. Õõvastama panev mõte. Minnakse geo eksamile. Passin nendega hetke. Käin emme juures laos. Pean pisikeste lastega mängima. Nad meeldivad mulle, aga ma ei taha lapsi. Endale. ÜLDSE. Ei suudaks nendega tegeleda. Ühel lapsel peaks mingi 6 vanemat olema. Loomaarsti juures on must merisiga. Kui M-Lil poleks, tahaks. Mul on see ussipesa niiiiiii üle visanud!

ILUSAT SUVE!!!!!!!!!!!!!!!!!