Suvetöö on läbi!

Avan silmad. Näen sama, mida jõllitades uinusin.

Eile õhtul oli 3 head asja:

• panin Kurnäuksile puugirihma,
• Lipi-Lapi emakast imbus välja veel kasse
  
• ja issi kutsus õue. Läksime sauna. Eesruumis seisis korstna vastas valges kiles suur ristkülik-asi. Küsis, kas ma tean, mis hommikul auto peale pandi. Vastasin, et vist aken (ese võimaldas kõigest oletada). Tekkis uus aimdus. Issi rebis oskuslikult katte pealt. Mu näkku tõusis üks nendest talitsematutest irvetest. Võimatu maha suruda. Polnudki vaja. Pähe jooksid plaanid ja ideed uuest pildist: issi tõi mulle 66x1oo aluse, kuhu joonistada, ning kaasa klaasi ja raami. Viimasele saan muide ise värvi valida, mis on ainult hea. Näitas veel olemasolevat värvivalikut ka. Lisas, et samas võib ta tuua, millist iganes tahan. Ta on parim. Vedasin selle suure aluse tuppa

  

  ja jäin teda vahtima. Nii jäingi. Ja nii ärkan.
  

Meenub prantsuse keel. Viimase ehk 7. leçoni dialooge pole ÜLDSE õppinud. Pole isegi läbi lugenud. See on nõme, sest olen juba nii tubli olnud ja ei soovi rikkuda. Kell on õnneks veel 6:52. Teen plaani: panen kotti maki (yes...) ja HeXXXi kasseti -> lähen Kadrina ja kuulan seda kassetti kuni mulle need 2 dialoogi lihtsalt pähe jäävad. Teen miskit, mille pärast tunnen pahasti, aga läheb kindlasti Look-what-I've-done kausta. Vastan ära."Bon vacances!"
Tulen kodu poole. Jalgsi. Koristan Äti juures keldrit. Koju! Loodus on ilus. Meie aed ka. Tõesti, minge kõik ujuma järvedesse ja tehke metsas asju ja aelege niitudel! Teen omale süüa. Emme räägib, et käis eile issiga metsas loomi luuramas. On rõõmus. Pants tuletab talle meelde, et täna tuleb Marju külla, ja käsib kooki teha. Lähme pundiga üles. Räägime. Pants ütleb, et ma rääkisin eile unes paar korda ja viipasin imelikult käega. Magama vajusin ju 7 või 8 ajal juba ja teised olid veel arvutis. Well, asjad, mida ma ütlesin olid: "Minu merisiga oli jumalast suur", "Õpi selgemini rääkima! Ma ei saa kunagi aru, mida Sa räägid!" ja "RIHM!" Viimane oli olnud väga selge ja üsna kõvasti. Ise ei mäleta midagi. Hommikul oli veel tunne, et magasin nagu kott ega näinud midagi... Naerame.

Arvan, et teen täna veel üht-teist head :)