And now 2 days offfffffff >P

Täna on meil maailmas teisipäev.
Saan laos kokku orjaga. Ta tundub hea, aga vastab liiga palju "Ma ei tea..."
Saadan ta pärast 2 tundi koju, sest mul pole talle midagi teha anda. Ütlen, et helistan, kui vaja, aga truth be told, ma ei saa oma telefoni uusi numbreid trükkida ja soov ta tagasi kutsuda on ka olematu.

Hommikul vara tuleb onu ukse taha, kes ütleb, et on KKKs öövalves. Davaiks. Arvan, et ta tahab mett osta. Ei, seda ta ei taha. Selgitab. Ta naine suri ära ja riietega pole midagi teha. Nojah. Ma ei oska talle midagi lohutuseks öelda.

Tuleb 90aastane vanamees. Tahab saapaid. Otsime. Meenutab mulle hästi Ätit. Lõhnab samamoodi, sisse astudes surub 2 kommi pihku, heleheledad mõnusad silmad, samad huuled ja ajab mu minema, kui ma maas küürutades talle papusid otsin. Et mis ma tema peale oma aega raiskan. Istume koos kingakastide juures ja ütleb väsinult:
"Et see surm ei tule ka. Kõik teised on ümbert ära võtnud. Aga eks varsti tuleb."
Mu silma tõusevad pisarad. Ta annab mulle kolmanda kommi. Räägib nalja. Hiljem mõistan, et selleks, et teemat vahetada.

Sisse astub üks Kadrina hulle. Seisab mu ette. Ma olen teda ikka profiilis taeva, sirelipõõsa poole rääkimas näinud, aga nüüd otse näkku vaadates pole ta nõnda eriline või ilus. Küsib mult:
"KAs mu pluusivarrukad on liiga lühikesed?"
Vahin ja vastan: "Nad on üles keeratud, ma ei saa öelda."
Hakkab ähkima ja puhkima, nagu oleks solvatud. Tõmbab käised alla ja nad on tõesti lühikesed. Ütleb enda kohta "ebastandartne inimene". Räägib pikalt, kuidas ta on liiga pikk kõigi poodide kõigi riiete jaoks. Ütlen talle, et paljudel on raske omale riideid leida, peab otsima. Lisan, et ka mul. Hüüab mulle, et ka mina olen ebastandartne. Küsib, kas ma olen venelane. That's a first. Olen hämmingus.
"Ei."
Küsib, kas ma olen pikem, kui keskmine eesti naine. Küsin:
"Kui pikk on keskmine eesti naine?"
"MIDA?! ISE POEMÜÜJA JA EI TEA, KUI PIKK ON KESKMINE EESTI NAINE???! MA EI TEA, KAS MA PEAN VIHASTAMA..."
KArdan, sest ta on üsna psaiko. Kordab mitu korda "Te ei tea, kui pikk on keskmine eesti naine...?"
"Jah"
Selgitan veel, et poemüüjana on see mulle täiesti ebaoluline, sest inimene küsib ju oma mõõdus asju. Ta ei mõista mind. Hingeldab. Ütleb endale:
"Hinga!"
Teeb vingus nägu ja nuusutab ninaga. Ütleb, et mingi magus lõhn lööb ninna. Well, mu lõhn on üks haiglaselt magusamaid asju ever. Käib ringi ja nuusutab kõike. Jõuab minuni. FUCK. Õõ, ma ei taha talt omada saada. Ütleb, et minu juures pole mingit lõhna. Jess. Sobib. Kaob.

Käin postis. Select. Vau. Asjad, mida ma enim vajan: Teen tööd ja pilte. Ori naaseb. Ise. Ütleb, et ta teeb kõike. Vaatan teda 'wanna-have-sex-with-old-russian-men-kõike?' pilguga :S
Ta luuserdab ja feigib peavalu ja -pööritust.
"Mul oli juba hommikul paha..."
Maksan talle raha ja ütlen, et rohkem tööd ei ole. Talle sobib. Ambitsioon missugune.
Keegi naine tuleb poodi nimekirjaga. Otsime ühe kunstnikule riideid. Love it.