Ärkasin üksinda. Olin mures. Kes siinkohal ei tea, siis ma jagan oma vennaga sama masterkingsizevoodit. Korraga mitte küll tihti, sest me oleme harva ühel ajal kodus ja enamus kordi olen mina või on tema ööläbi üleval. Mõnikord paariks tunniks me vajume ka koos ära. Tööpäeviti näiteks... Ta oli sõjaväes ja selle aja sees toimus remondis selline pööre, et minu asju (sealhulgas voodit) polnud kuhugi pista. Kolisin ümber poiste tuppa. Rest is history. Asi, milleni ma üritan jõuda: Udo ei jõudnud eile koju ja ma olin mures. Like crazy. Sest tegi mulle eile ka ühe laheda kõne.
"Tsau. Kus Sa oled? (minu iba) Ära Mairo juurde mine!"
See oli kõik. No hea.
Tegin ilusat värvi pluusist pilti.
Joonistasin töö juures.Mulle on esitatud tellimus. Samasugune! pilt nagu on The Spark. Nõme. Alterin seda, sest sama asja ma 2 korda teha eiiii soovi.
Rääkisin igasugustega telefonis. Koolieelne aeg on adventure'iteks planeeritud. Ja ka 1. september :P
Helistas Karl. Minu kõige vanem ja haruldasem vend. Selgub, et kodu ta unustanud siiski pole. Kutsus mind bussile vastu Kadrinas. Sõitis Tapalt Rakverre. Andis kilekoti. Sees
No comments:
Post a Comment