Ajamasin.

Minu koolimaja. Äsja remonditud ruume. Ka urkaid, kuhu peale Keldri-Jaani pole inimene 40 aastat sisse juhtunud. Peldikud on säravaimalt . On klikkarimast klikkarimaid, on 5 aastat tagasi korrastatud, on tänavu ehitatuid. On 70ndate, 80ndate ja 90ndate esindajaid. Ka 60ndate. 50ndatest. 40ndatest on õpetajad esindajateks.

Aga tõepoolest... oled II korruse uuemas peldikus. Paned käekesed kraani all, vesi niriseb ise. Vedela seebi karp. Too-hoo lugu! Ja astud koridori, mis on aastakümneid vanem.

Selline tagasiviija on maneež.Siinkohal tänan kõiki oma ilusaid klassiõdesid, et nad mind pildistamise eest surnuks ei peksnud :)

Kole näidend results in depression. Ravi is always huge piles of hein. Hüpe. Ja pervo-nägu while doing it XDHullult meeldib see nägu. Muide.
Kulminatsioon on telefonikõne emmega. Nutan. I'm all better now, aga näidendisse ma ei jää. Pole lihtsalt vaja.