10 September 2009

Joy Division & klassika raadio.

Love will tear us apart! Eile sain tuttavaks ühe äärmiselt huvitava inimesega. Ta ütles, et ka talle meeldib Bob Dylan. Sooloartsitina siis. Aga lemmikbänd on Ma polnud sellest enne kuulnud. Otsingusse pannes tuli vastuseks midagi tuttavat. Tuttav oli ta küll coveri järgi. Väga ilus. Mõlemad on, tähendab.

Tänane hommik. Mul on eriline äratus: klassikaraadio hakkab üürgama. Ilusss.
"Hommiku meeleolu"
Silm valutab pahast seebist, mis silma hüppas :(
Koolis saan üle ühest psaiko-hälbest. Tundub. Ilus päev. Üldse paistab, et helid on suured mõjutajad. Ja mul ei lähe just halvasti :P

Kui välja arvata hull inimene, kes mul ka poes käinud. Karjub mu peale, miks mu saapapaelad kinni pole seotud. WHAT THE FUCKKKKKKKK! Ütlen, et need polegi kinni sidumiseks mõeldud. Näitab, kuidas ise on oma kossidelt keeled välja lõiganud, et paremini kinni siduda. Ma ei liigu paigast, aga karjub mulle, et ma talle ei läheneks. Hakka või nutma.

No comments:

Post a Comment