Kui elektristimulatsioonid läbi said, määrati mulle uus protseduur. 6 minutit sõidutab üks tädi mu selja peal mingit ultraheli jullat ja ma tunnen ennast sitaks hästi. Kuni mingi kella kaheni öösel. Twist and turn, aga valu on märgatavalt vähem.
What's more... eile rääkis muga siinne psühholoog ja ilmneb, et ta on tõeliselt asjalik ja hea. Viimase sõna kõige siiramas ja otsesemas tähenduses.
Veel! Mulle tuli külaline! Tõi mulle hamburgeri ja juua. Imeline oli maitset tunda. Pean tunnistama, et siinsed söögid on nagu paremaks läinud. Saame maasikaid ja vahukoort magustoiduks, noh. Kuigi olin juba võtnud hoiaku, et ma ei taha, et keegi mind siia vaatama tuleb, kui ma pole normaalse inimese riietes ja siban mingi abivahendi najal liikuda, siis olin ikkagi südamest rõõmus, et ta mind siia tondilossi otsima ja vaatama tuli.
Kogu päev läheb ülesmäge: kõige uuem onu, kes mulle pervari mulje jättis, on lihtsalt naistesse, kalandusse, lugude rääkimisse/luiskamisse äärmiselt kiindunud. Napsitamisse ka. Kokku võtvalt FUN! Loo juurde: kuidagi sattusime sööklasse ainult kahekesi. Nojah, tänan õnne, et ma naeru kätte ei lämbunud. Vaatasime veel mingisugust allveelaevafilmi ja ta valetas mulle karude ja tulistamise ja joomise jne kohta, kuni magama aeti. Väga lõbus.
Veits creepy oli, kui avastasin, et olen terve oma osakonna peale üksinda alles jäänud. Mina ja 8 tühja palatit ... Tee või pidu.
Alla nädala on jäänud :)
No comments:
Post a Comment