Kokkulepe on selline: ma lähen 8ks kooli, saan sõbraga kokku ja ostan talle suitsu.
Tegelikkus on selline: ma lähen 7:50ks kooli, ootan kuni liiga valus hakkab ja lasen ta üle.
Lähen puhvetisse. Ostan omale osaks saanud too-calm-to-function meeleolus 2 lihapirukat ja Kellukese. Ja banaani. Neelan saadu ükskõikselt alla. Mul on juba väga valus. Öine piin on ka jätnud oma jälje. Jääks söökla põrandale kohe magama. Lähen peldiku. Soovin poti peal magada nagu üks Paadi kunagine sõber purjus peaga teha suutis. Muretsen, et võin sellelt maha kukkuda. Nukker oleks magada käsi, jalg või - kõige hullem- pea kabiini alt väljas. Itsitama ajab ka. On aeg aulaks. Ettekanded. Proovin magada klassiõe najal, aga kõik mu jäsemed surevad uskumatu kiirusega igas asendis. Brockmann... Kivirähk... Reklaam... Näidend... Erni Kask... Pariis... hotellituba... Ma tunnen ära, kui hakkan magama jääme. Kui ma jõuan mõtetes Pariisi, kuhu ma, let's face it, tegelt sattuda ei soovigi, olen magama vajumas. On peaaegu kindel stsenaarium, mis mind rõõmsaks ja unistavaks teeb. Siis jään magama.
Et ~3 tunni pärast tõusta :(
Õnneks saab esimene aulasessioon läbi. Päevaplaanikohaselt tuleb minna kiriku näidendit vaatama ja naaseda aulasse õpilaste näidendite jaoks.
Saaren küsib koridoris, kas selg valutab. Ma ei hakka talle täpsustama, et jalga kiirgab, vaid noogutan. Ta on Vaikmaaga. Arvasin, et viimane ei ole inimene, aga ütleb mulle:
.jpg)
"Ära kiriku tule, mine Miilpalu juurde." Sibangi arvukate peatustega med. õe kabinetti. Kell võib olla 12:15. Paneb mu kušeti peale pikali. 500mg Paramaxi. Pariis... Kohvrid... Fuajee... Hotellituba. Kuulen läbi une lapsi ütlemas asju nagu"Kes see seal on?"
"Mis temaga juhtus?"
"Miks ta ei liiguta?"
Veel kuulen asju, mis on liiga psaikod, et mitte mu ettekujutlus olla. Valu kiusab, aga Paramax teeb oma tööd küllaltki hästi, sest ärkan alles veerand neljaks. Pool võtab Udo peale ja toob kindlusesse tagasi. Miks ma siit üldse ära käin????
No comments:
Post a Comment