"Siin?"
"Just siin!" :)
Needless to say, aga enne metsa jõudmist on mu saapad läbimärjad ja väsimus annab tunda. Valust ärme räägigi. Näol on siiski totakas naeratus. See I.-CAN.-DO.-IT.-irve. Sumpan metsarajal. Vajun igal sammul põlvedeni sisse. Proovin joosta mäest alla, sest olen liiga väsinud, et paigale jääda. Sinna jääkski muidu. Saan isegi mõne sammu teha. Viib sügavamale usku, et ma saan sellega hakkama. Olen rõõmus. Vajun lumme. Tunnen läbi pükste, et lumi sulab. Ajan püsti. Ujumiskoht paistab. Nagu 20 aastaks loivaks selleni. Saabun. Sitaks rahul. See võib olla pool teest. Ka vähem. Istun teisele pukile.
Ronin täitsa üles ka.
Kuulan muusikat. Teen pilte. Proovin magada. Seljal hakkab külm. Ronin alla tagasi. Kougin lund saabastest. Moodustan sääristest barjäärid. Lumised ja odavad barjäärid. Aga siiski barjäärid. Üks irdub jalast..jpg)
Istun puu all. Jõud keskendub. Sumpan edasi. Nahhui küll. Ma ei taha külma käes surra. Kuhugi ei saa enam istuda, kuskil ei saa puhata. Exhausted.Koju saan imeväel. Ma ei teadnud, et ma ikka veel midagi sellist jaksaks. Või uuesti midagi sellist jaksaks.
No comments:
Post a Comment