Tavaliselt on see mees üks esimestest, kes hommikul koolimajja jõuab. Ja seda iga koolipäev. Tema juba ei puudu. Ainult harva sõidutundide tarvis. Peab mainima, et ka seal õhkub temast tasase järjekindla võitja hõngust. Vaikselt ja kunagi uhkeldamata on ta kindlasti üks esimestest, kes juhiload kätte saab. Koridoris ootab ta välise kannatlikkusega iga tunni algust. Sisemine kannatamatus ja edasijõudmis-arenemissoov löövad välja vaid paaris inglise keele tunnis, kus avalikult protesteerib, kui miski ei meeldi ja ebapraktiline tundub. Välimus teda ei huvita - selle pärast ei kritiseeri kedagi. Paistab aga hindavat kõrgeimalt tarkust ja heatahtlikkust, ka asjakohast sõbralikku nalja. Sõbralik - see sõna iseloomustab ka teda väga hästi. Ta on äärmiselt tark ja töökas. Nende omaduste koosmõjul on ta vajalikuks abimeheks eriti keemia tunnis. Hädaline peab ainult oskama läheneda, sest ta aeg pole raiskamiseks. Raiskamiseks pole ka sõnad – istub vait. Kui räägib, on sõnad tabavad. Vaga vesi, sügav põhi käib tema kohta nagu valatult. Ta käib oma vabast ajast tulistamas on selles kuuldavasti arvestatav konkurent. Küllap ta saaks hakkama kõigega, mille sihiks seab.
Päris kindlasti on ta tulevikus üks edukas ja õnnelik mees, keda austatakse ja tuntakse. Tal on ilus naine ja toredad lapsed, kes kõik teda armastavad ja hindavad.
Tema on Allar.
Ei viitsi brasiillasega rääkida. Veel enam põhjust tööd teha. Tunnen ennast päriselt targemana ju. Vau, millises taandarengus ma elanud olen. Inglise keel. Mul ei ole pisikest presentationit bändi või muusikažanri kohta. Pean kolmapäeval tegema. Tunni jooksul hakkab järjest halvem. Tahan koju. Paat annab loa. Ja käsib megapika blogisissekande teha. I'm yours. Lähen emme juurde poodi. Ta annab mulle raha, et rohud välja ostaksin. Ainult 114 krooni. Kartsin, et 300 või midagi. Retseptiravimid on toredad. Ja odavad. The kind I like. Tagasi emme juures. Tuleb Elsi. Ta feigib, et rämedalt hoolib minust. Teeb maha arsti, keda ma täiesti usaldan. Möliseb emme kallal, et ta pole piisavalt hooliv ja hea ema. Tahan teda näkku peksta. Olen vait. Ta möliseb ja halab, et minu peal katsetatakse ravimeid. Olen vait. Ta ei tea ise midagi, aga üritab nii Jack Of All Trades Olla. Sosistab ka alati. KUI ON MIDAGI ÖELDA, SIIS TEE SEDA KÕVA HÄÄLEGA! Fuck, kuidas ma ei salli selliseid inimesi. Kuradi sepitsused ja vandenõud. Räägib maksa ja mao kahjustusest ja muust, mis ma ikka niiiiiiiiiiiiiii valesti olen teinud. Ja summib vahele, et teeb kõik ainult hoolitsusest. Ajab mind sitaks närvi, karjun keset poodi ta peale. Inimesed vahivad. Nutan õues. Üks trepp veel ja ma olen kõigil rahvamaja treppidel nutnud. Kihvt kollektsioon. Mingi nõme valu lööb juba parema sääreni välja. Armastan oma keha. Riided seljas teevad haiget. Rohud pole ikka minu jaoks. Kobin leerimajja, sest pean täna kütma. Jeesus on lahe. Tukk on ka päeva peale mõnusam.Tahan mässata. Teen pahandust. Võtan igasugu asju endale. Hiljem emaga rääkides tuleb välja, et võin need vabalt endale võtta. Mängin megakalli klaveriga, millega ei lasta kunagi niisama klimberdada.Käin urinaariumis ja leian, et mul on täiega laheda pandlaga vöö. Käin uuesti emme juures. Saan raha. Ostan poest Dynami:di, krabipulgad ja pisikese koogitüki. Hakkan jalgsi koju minema. Pants tuleb autoga vastu. Lähme Kadrina tagasi. Täiesti paha on. Tahan kõik täis oksendada. Vennale järgi. Ei suuda kaua siseruumides püsida. Töllan õues. Ropsida on just nii lahe nagu mäletan. Hakkab hea. Igaks juhuks ootan autos, kui teised poes käivad. Koju.
Proovin vist isegi õppimist täna.
No comments:
Post a Comment