Uus aasta.

Aasta vahetub. Olen väikse vennaga kivi juures. Vaatame Kadrina ilutulestikku. Meiega on veel K&K ja nende 3 sõpra. Tartust muidugi. Ma ei tea, kas on põhjust seda isegi mainida... aga sealt tulevad ainult kõige intelligentsemad, ilusamad, lõbusamad ja unustamatumad inimesed. Täiesti hull, millise mulje nad jätta oskavad. Antud juhul kolmas eriti. Oijah. Põletame säraküünlaid. Ta soovib mulle head uut aastat. Lähme vennaga ära. Sest saime teistega juhuslikult kokku. & mul on sotsiaalne puue. Proovime teha lumeingleid, aga praegune lumi ei soosi. Jookseme, naerame. Ma kukun, naerame, libiseme mäest alla. Rullume mööda teed kodu poole. On külm ja ma valutan üle keha, seega tõuseme pisut enne kodu püsti, et kõndida. Selgub, et meil käib pea väga ringi. Tore on. Issi soovib mulle head uut aastat, kui sisse astume. Ta kallistab mind. Viimati kallistas ta mind mu sünnipäeval, siis tema sünnipäeval, siis kui Äti ära suri ja tema mulle ütlema pidi, siis aastavahetusel, siis minu sünnipäeval, siis tema sünnipäeval, siis aastavahetusel jne. Ta ei kallista meid eriti. Mulle meeldiks, kui kallistaks. Väga kodus on lahe. Kõik on rõõmsad. Hakkame tina valama. Moodustan eelmise sissekande. Märkan, et olen sellel aastal olen ilusam kui eelmisel. See on naljakas. Nõustutakse. Söön. Valame tina. Sööööön. Vaatan perega telekat. Söön. Oleme Pantsiga arvutis. Vaatame asju. Vaatame filmi Music ja Lyrics. Või midagi ligilähedast. Pants imestab, et ma ikka süüa jaksan. Üks lahe sugulane tuleb ja soovib head uut meile. Kihvt. Kell on poole kaheksa paiku. Lähen magama. Näen läbi une K&K-d jopedes. Magan. Näen selle aasta esimest õudukat: mind saadakse kätte, hakkab hüperpalav, ärkan üles. Lesin niisama. Kell võib olla 7. Zebraheadi Falling Apart on niiii hea. Pesen hambad, söön. Koristan.