1oo. postitus.

Hea päev: teen asju vastu enda tahtmist, saan keka tunnis omada(üks hoor, keda kutsutakse õpetajaks, karjub&möliseb iga mu sõna peale), lõikan ennast kogemata massiivselt jalga(don't ask), püksilukk on katki, raha kulub, sõbrapäevakaardid, Tunne Kelami vastu mu huvi ei kesta, üks väike poiss ütleb mulle asju(mille peale usun, et kõik vihkavad mind), pean Davidi üle laskma(which I hate!), olen solvunud Ri peale eilse värgi pärast ja ta saab teada, matemaatika in general, mida fakki teeb mu eelmine klassijuhataja siin koolis???, klassivenna meelest peaksin ma kursuse kahe saama(et tal kõik mugavam oleks), eesti keele KT(brasiillnae segab), nõmedad suusad&tuhat kotti, ma ei suuda kõndida mingi rämeda pakase sees tuhat kilomeetrit, 2-3 kilomeetri järel on ikka kuulda koolikella, kõik vihkavad mind, Pants tuleb ja ma ei saa uksi lahti... lehvitan ja lähen ise koju, üks idioot omab mind orksis(lisab mu... ma ütlen, et yeah, ma ei võta suvalisi inimesi vastu. Tüüp on nagu: "miks sa arvad ültse ,et ma sind oma sõbraks tahan?" Õpi Orkutit kasutama ja kirjutama, dauner!!!!!!!!!!!!). AKA maailm vihkab mind ja ma peaks moment ära surema. Hakkan nüüd oma vendade jaoks tuba koristama, mida ma ei soovi. Samas üritan leida riideid, et Paadiga Tartu minna, kus ma oma keha laastama hakkan.