Hommik on tume ala. Ei tea. Koolis ja hängin M-Liga. Ta loeb ajakirja ja ma õpin vene keelt. Majaa famiilia i estonskii famiilii. Saan selgeks? Minu üllatuseks hakkab füüsika, mitte vene keel. Saaks veel õppida. Ei soovi. Suhtlen Laksoniga. Vene keel. Karl ei vasta. Birgit ja Aivi vastavad ära. Olen viimane. Ei taha minna, aga M-L käsib. Istun Saareni ette. Mudin oma käevõru. Midagi ei tule meelde. Fuck! Panen silmad kinni ja lause haaval tuleb kogu jutt pähe tagasi. Saan vigadeta jutustatud. Küsib küsimusi. Lähevad pisut kanni. Saaren ütleb, et jutu presenteerisin puhtalt, aga küsimustega läksin alt. 4. Jess! Ilus. Kirjandust asendab ajalugu. Selle ajal on kogunemine. 12. klassi poisid püüdsid varga kinni. Lahe. Klassi tagasi. Küsin varem ära, et arsti juurde minna.
...
Lähen ema juurde. Tahan raha, et uusi rohte välja osta. Ta ütleb, et vanaema sai hommikul insuldi. I feel like shit. Jalutan apteeki. Ostan rohud ära, viin emale raha tagasi ja kooli. Jõuan napilt matemaatikasse. Meeldib. Paati pole. See ei meeldi. Jälle ajalugu. Pärast tunde emme poodi. Bussile ja koju. Kodust sõidame kohe jälle Pantsiga Kadrina. I like walking. Käime söögipoes, võtame emme peale. Sõit Rakverre on lõbus. Naeran. Kõik on pöörfi, kuni vanaema kallistama lähen. Üritan ta käest kinni võtta. Ta ei tunne vist seda, sest ei reageeri, ei liiguta kätt. Ta parem pool on kergelt halvatud. Mind vaatab tühjal pilgul. Kardan. Tal on suu viltu. Jutust ei saa aru peaaegu midagi. Kordab fraase nagu 'kujutad ette?!' ja 'ei oska'. Kõnnin selg ees ta juurest ära. Koridori. Hakkan nutma. Mu vanaema on see inimene, kes lõpmatuseni võib rääkida ja nüüd ta ei suuda. Kohutab mind. Nutan. Lähen palatisse tagasi. Ema istub voodil ja räägib vanaemaga. Võtan omale ühest karbist kummikinda, vahin aknast välja. Istun voodi jalutsisse maha ja kivistun. Näpin ainult seda kinnast. Lähen krampi, kui kuulen jälle ja jälle teda ütlemas 'KUJUTAD ETTE?'. Tahan koju. Pean vanaema kallistama. Teen talle pai, aga ei saa aru, mida ta räägib. Tagasitee on vaikne.
...
No comments:
Post a Comment