Tere. Kõik vait!
Tahan selle postituse valmis saada enne keskööd. Kui ei saa, olen lihtsalt veel vihasem. Kell on 23:39. You'll see what leads up to this. Olen seletamatult vihane ja närvis. Kõik häirib. Ei sobi. Ei taha. Pigistan asju katki. Et Sa mõistaksid: Sa ei mõista seda. Mind. Tegelikult ju mitte kunagi.

Nagu alati olen äratuse pannud 7ks. Mis on mõttetu, sest alati lükkan äratust edasi lubatud 5 korda. Kell on 7:25. Äratus kinni. Pants peab äratama. Kiirreageerimine. Vanaema tuleb autosse. Millegi peale ütleb ema talle, et keegi autos ei hammusta. Õpi ma lapselapsi kartma. Uks on magically külmunud ja uks ei taha kinni jääda. Nuss, raisk. (Uus plaan: kui tahan roppusi kirjutada, harjutan pimekirja... cause I suck at it. Therefore võib midagi ebaroppu tulla) Koolis on kohe närvihaige olla, sest pahandasin Paati. Olen mõttetu, paha ja vaene. Alustan juba hommikul vene keele teksti koostamist. Sest 8.-9. tunni ajal teisipäeviti on Saareni vastamine. Ja kui ma nüüd toredat koorod i terevnja juttu ära ei vasta, saan vene keele II kursuse kahe ja suvetöö. Sitaks tahan Saareniga ekstra-time'i veeta. Esimesed on inglise keeled multimeedias. Presentationipäev. Kotib. Paadi oma on originaalne, meeldib veel M-Li oma. Aga teised võin samahästi päeva lõpuks unustada. Pasasje jutt valmib juba, küsin HeXXXilt, kuidas midagi õigesti öelda. Tunni lõpus mainib veel, et Ellul on alati megatäpsed note'id, aga täna lihtsalt õppis vene keelt terve aja. Naeran. Mul on ilusad juuksed ja riided. Matemaatika. Õnneks saan Paadiga kõik selgeks räägitud. Sööme tunni ajast burksi. Mõnus on. Ostame puhvetist pisikese Milky Way ja topsijäätise. Astume klassi ja üürgame laulda sünnipäevalaulu Piretile. Paat saab šoksi üle anda, aga minu jäätisest ta kuigi vaimustuses pole - söön selle ise tunni ajal ära. Ei tee üldse kaasa. Õpin ainult vene keelt. Tahan viit saada. Kirjutan teksti juba tuhandendat korda ümber, et ülimpeas oleks. Vene keel. Tüüpsõnade peale suur kontrolltöö. Ei huvita, sest tahan jutustamist õppida. Kritseldan valmis midagi, et kiiresti kohale tagasi saaks. Ajalugu. Täiesti tavaline ja ette arvatav. Aeg minna arstile. Ta räägib, et las kehake puhkab - ei saa uusi rohte peale. See teeb tõesti tuju heaks. Räägib veel asju. Annab ühe eriarsti telefoninumbri. Mainib veel, et ta on igavene kibestunud ja kuri. Kotib, tahan terveks. Perearsti juurest lahkudes on hea. Rõõmus olla. Tahan töllerdada ja pahandust teha, aga meenub fakt, et ma ei küsinud puudumistõendit. Lähen tundi. Kõigil on pohhui. Mis on hea, sest eilne jutuajamine klassijuhatajaga tõi mulle osavasti parakad ja kõikvihavadmind-tunde peale. Aitäh. Lisaks meeldib, kui ta kasutab sõnu nagu: langus, abi, Karl, Kerm etc. Nussifef äkki endale ise ka näkku, vaadaku, mis tunne on. Päris fun fun fun ei ole. Raudselt ongi kõik tõsi. Geograafia. GeoPaati võtaks küll. Tõesti.

Teate, praegu niiiii halaks ja kurdaks. I suck.

Ametlikud tunnid läbi. Näen Paati. Käime Saareni juures, et ma päris kohe 8. tunni ajal ei tule. Ütleb umbes, et ma olen usaldamatu hoor ja värdjas ja parem oleks, kui ma pea katki kukuks. Mulle vähemalt jääb selline mulje. Omastame Paadiga asju. Ta on heaheahehahheaheahea. Saan näiteks liimi ja markeri. Saaren. Räägin talle megapöörfilt oma prepare'itud jutu ära. Ja kus hakkab suvalisi küsimusi laksima. Eluisu kaob. See on siis see tunne, kui on midagi, kus sa pead olema ja sul lihtsalt ei ole teist väljapääsu. Muutud apaatseks ja vastad suvalt, ei taha isegi nutta, sest millelgi pole mõtet. Ma kujutan ette, et Freddy Kruegeri emal võis selline tunne olla, kui erinevad onud Freddyt valmistasid. Kõige huvitavam on aga raamat, mis meenub mulle vastamise ajal... Lugesin kord kogumikku, kus oli sees näiteks 100 kuulsat surma. Üks omasooihar kuningas tapeti nõndaviisi ära, kuidas ma tundsin end Saarenis. Kui ise kokku ei pane, siis... tulipunaseks aetud piik ja mr kuninga soolestik.
Emme juurde. Tuleb Pants. Konsum. Fucking hate it. Jee, sõidame koju. Saan hetkeks netti. Kirjutan postitusele nime, aga ei saa kirjutama hakatagi, kui otsustatakse filmi kasuks. The Departed. Sitaks hea film. Sööme. Emme teeb maailma parimat toitu. Üritan homseks asju teha. Pants pakub välja, et vaataks äkki teise filmi veel. The Number 23. Vihkan, kuidas kõik on massiivselt viidud fookusest välja. Niiiiii häirib, ajab vihaseks. Üritan mõelda sellele põhjuseid. Meenuvad teised asjad, mis marru ja närvi ajavad... autokool, nägemine, unenäod. Fuck, kui nõme film. Miiiiiiks ma seda vaatasin??????????????? Oli seda vaja??? Kõik oli juba mitu päeva okei olnud. Persse, raisk. Nüüd on kell 0:18. Mul pole sittagi homseks tehtud, kuigi kõik on hakanud viimastel päevadel kuidagi sujuma. Vitttu nahhuoi, türa küll. Hohoho, veab mul. Öösel tahad oma asju teha? Võta vastu! Kuldkandikul. Nõme elu. Ma jätan kirjavead sisse. Have fun. Tähistamaks, kui nahhui destructive praegu olen.

Persse, noh. Tahan nutta.