Issi jahituba

Kes mõnda jahimeest teab, teab, mis on jahituba. Kes ei tea, siis see on selline tšill koht, kuhu jõuavad trofeed, sarved, topised jm jahividinad. Minu isa oma on pooleli. Point vist ongi, et seal alati midagi nokitseda oleks.
Külalisi ja inimesi saaks selle järgi hinnata, kas issi veab nad sinna, et sarvi ja koljusid näidata. On väga lahe, kui issi sinna kutsub
VÕI teeb nagu eile mulle. Rääkisin talle, et mul oleks vaja piltidele raame. Tema mõõtis, ma lisasin pooldiplomaatlikult, et enam pole millegi peale joonistada. Ütles, et ma võtaksin jahitoa võtme ja tooks sealt omale aluseid. JESS! Läks mõõtudega minema ja ma jäin mõtlema. MUIDE!!! MUL ON VAJA NÕU: MIS VÄRVI TULEB "STOP DREA-
MING. BE IT" RAAM? Täna hommikul võtangi võtme, sammun rõõmsalt jahitoa poole. Valus on. Teeb murelikuks. Paat kutsus hääletama Tamsallu. Ei julge minna. PLUSS mul on homme geo eksam. See on eksam, mida tahaks vähemalt tehtud saada. Ma pole midagi teinud. Leim :D
Nii. Aga jahitoas leian kohe hunniku aluseid, millele joonistada. Ja nad pole mingid väikesed junnid. Vähemalt 70x90 cm. Võtan 2 kohe. Kolan ruumis ringi. Ma ei tea, kas ma olen seda lugu rääkinud, aga I fucking love it: Ma tahtsin kunagi oma esimest pilti maha müüa. Suurt pilti siis. Lasin issil talle panna jolkari külge, et selle seinale saaks kinnitada. Kui see valmis sai, küsis issi, mida ma pildiga nüüd teen. Sosistasin, et tahan müüki panna. Ta oli vait. Laskis selle jahituppa vedada, et näha, kas jääb viltu või kenasti keskele ikka. Seina peal nägi ta imeline välja. Olime imetluses täiesti kuss. Issi pöörab ära minema ja ütleb ainult:
"Kui keegi seda näha tahab, võib ta selleks siia tulla."
Seal mu esimene pilt nüüd ongi :D
Parim kompliment.
(parem oleks tegelt see, kui keegi laseks teha tatoveeringuks selle, mille ma ta peale joonistan. see on unistus)

Siit õppisime kõik, et jahitoad on lahedad. Oh yes, they are :P