Üks niisama välja elamiseks:

Ärkan 8:58. Oii, ainult 2 tundi hiljem, kui plaanisin. Natuke aega veel unistan, et võin terveks päevaks voodisse jääda aka 3 minuti pärast üles. Suvaline jama selga, natuke meiki, kott õlale ja alla. Teen omale tagasihoidliku hamburgeri (loe: külmkapis pole mitte-nahhui-midagi). Udo tuleb alla. Ütleb, et tal on hea meel, et ma talle süüa teen. Nojah. Eile õhtul ajas Udo mind sitaks närvi erinevate eksamiteemaliste asjadega (näiteks see, et ma peakisn õppima). Ma ei tahtnud ta lähedal üldse ollagi, aga täna ma lihtsalt ei suutnud, et ta hommikust söömata välja läheb. Viib mu biokonsultatsiooni. Saame kenasti läbi :) Jõuan ülitäpselt. Konsultatsioon on igav, aga midagi sain juurde. Haigelt palav ka. Räägin õpetajaga suvetööst. Fakk noh :D Ma jagan maailmaga midagi: hommikul on autos Avo, Udo ja Aavo.
Aavo küsib: "Kas ma lähen järgmisel aastal teise klassi?"
Udo: "Jah."
Aavo: "Pärast teist klassi lähen siis kolmandasse ja pärast kolmandat neljandasse... (räägib niimoodi kuni selleni, et pärast 11. on 12.)"
Udo: "Mis pärast 12. klassi on?"
Aavo on vait.
Udo: "Mis Ellu pärast kooli teeb? :)"
Aavo: "Ellu läheb suvetööle :)"
(issi, Udo ja venna naeravad mu üle. kõvasti)
Thanks, noh. Bio suvetöö saan kuupäevaliselt määratud. Õpetaja on väga vastutulelik. Tööd peab muidugi tegema, aga mitte midagi hullu :) Maksan smaragd-kaantega lõpualbumi 250.- ära. Ostan 50 krooni eest krõpsu, pirne, pizza-saiu, šokolaadi ja kellukese. Hakkan koju jalutama. Pole selleks ammu võimeline olnud. Päike keevitab. Sure või maha. Lähen üle Loobu. Rasemeeslik onu on ujukates silla peal koos pruuni taksi ja palja pisikese tüdrukuga. Koer vägistab mu jalga, kui ma krõpse söön. Loid zombi on selles kuumuses olla. Mees võtab koera sülle ja keelab samal ajal tüdrukul ennast katsuda. See pidavat VALE olema. Ma olen miljon protsenti kindel, et see pisike tirts ei jaganud üldse matsu, et ta käsi üldsegi millegi juures peatus. Mina aretaks endale sellest näiteks kompleksi, aga las jääda. Krõpsude söömine on raskendatud, sest koer ilastas mu käed täis, mis nüüd haisevad. Söön šoksi, sest see on paberis. Joon. Puhkan tee ääres. Sulan. Pissin maha. Juuksed on nii pikad, et lähevad natuke loigu sisse. FML, mis saab paremaks minna? Isegi naerma ei aja. Loivan varju. Söön lõplikult üle. Oksendan kuuse alla. Natuke parem. Vähe. Astun vanatädi juurde sisse. Annab külma kisselli. Räägime taimedest, narkootikumidest, eksamitest ja politseitööst. Lähen vanaisa juurde edasi. Inimesel on lubatud tunda end vanana, kui ta ehitatud maja kokku variseb. Mina aitasin näiteks kunagi vanaisal ehitada katusealust puudele. Metsa vahel on kodutee tunduvalt inimlikum. Vajan puhata, sest täna öösel pean materjalid valmis seadma, et homme Maijooksul õppida saaks kuni teised jooksevad.

Lipi-Lapi on megapaisunud juba. Varsti saame miljon Lipsteri :)