minu vanaema vara

Telefon vibreerib.
Emme: "Ellu! Vanaema tahab sind tänada foto [tegin suvel ta õdedest pilti]

ja kirja [kirjutasin juurde, et õed on talle haiglas seltsiks+igasugu motivational teksti] eest, mis talle saatsid!"
VE: "Aitäh, kallis Ellu! Tead, nad lõikavad mul homme terve rinna ära!"
Unine Ellu: "Kahju. Sul on ilusad tissid. Pea vastu!"

Mu vanaemal on ilusad tissid. Ta on vana naine jne, aga tal on sellised suured ümarad ilusad tissid. Hea kujuga. Muidu on mingitel vanaeitedel nagu pikad leivapätsid kõhu peal. Aga tal on hea kujuga. Mul võiksid vanana samasugused olla. ...minus all the cancer.
Emme on temaga haiglas kaasas. See on super, sest üksildustunne on haiglas miljonikordne.
Ma ei ole Kill Bill vol1 algusest lõpuni näinud. Aga seal on üks koht, kus Uma Thurmani tegelane ärkab haiglavoodis üles ja leiab eest terve hunniku asju, mis iga naise vaimu murraksid: ta ei saa jalgu liigutada, ta laps on läinud, teda on suvalised paadid 4 aastat raha eest keppinud ja tal pole emakat. Ma arvan, et see, kui sul tiss (maaaailmaklassi välimusega tiss!) ära lõigatakse, võib sarnaselt mõjuda. Telefonis oli vanaema entusiastlik ja rõõmus. Loodame, et see püsib nii.

Huvitav, kuidas ma suudan tagasi hoida kihku, kus ma sunnin tal ennast pildistada lasta?