Tahan lihtsalt magada. Ma olen väsinud. Rääkisin Davidiga ka terve SIESTA nii tuhatpalju, et emme pahandab kunagi arve pärast ka kindlalt. Mine või Sonjaks.
Olen jumala suhtes skeptilisem kui eile. Selles pole midagi loogilist. Isegi see tunne (milleks polegi midagi loogilist vaja) on kõikjalt mujalt saada. Riietest, piltidest, Tom Fordist etc.
Mul polnud jumala kohta õppimise vastu midagi, aga ma ei tee harjutust, kus ma sirutan ennast välja, käed üleval, hüüan: "Halleluuja!", lasen keha ette ja käed alla. See, kallid, pole sirutusharjutus, see on kummardamine samal ajal jumalat kiites. Pärast seda mu õpihimu hääbus.
Pilte pole ka nõnda palju teha saanud, kui tahan.
Tahan, et Pants möliseks minuga, kui ma mõttetult ropendan ja siis avonovoonovoo teeks. Tahan veel poes olla. Ka veel maalida. Ja grammigi selgust.
No comments:
Post a Comment