Whoo-hoo! III päev tööl :P

Ma ei tea, mis kell on, kui Pants mind äratab ja Udo minu pärast põrandal magab. Hüppan üles, mõni hilp selga ja vhuuups! autosse. Viime pesusid. Ma lähen edasi poodi, võtan võtme, et laost ka ise uut kaupa välja panna. Leian selga kihvti vesti, mis meenutab hirmsasti ühte noormeest, kellega oli tore-tore-tore puude all rohus etc aega veeta. Just sayin' ;P HAve some summer romance for yourself...
Tuleb Helena, kellel on päris lahe jalgratas. Don't be fooled... :S
Poes alustasin Karlile-Kristile kirja kirjutamist. Mul on nimelt plaan KÕIGILE sealt kaarte ja kirju saata. Don't be surprised, kui ühel päeval tiguposti saad ;)
Hmm, selleks on mul ainult aadressi vaja (HINT!!!) XD
Teen pilte. Love it...And the most unbelievable thing happens... (Ma jälgin üht blogi, kus oli pilte imeilusast tüdrukust. Tema pärast ma üldse hakkasin seda jälgima. Enam neid seal eriti ei ole, which is disturbing...:(
Aga! Ta elab Tallinnas. Ma arvan.) JA TA ASTUB SISSE MINU KALTSUKASSE! Hea, et ma nutma ei hakanud. Ta on lühike, tumedate juustega ja MEGAfotogeeniline. Ta sõbrannad ostavad paar asja. Kõik väga viisakad. What's more, nad ostavad ära mu sädelevad kindad! Made my day.
Helena on selline huvitav asi, et mida paremini ma temaga käitun, seda rõvedam ja kiuslikum ta minu vastu on. Ta teeb ja ütleb erinevaid asju, mille peale ma ei tea, kas nutta või teda retsida. TA on, btw, 12aastane. Olen rõõmus-räsitud, kui ta lahkub. Seisan toolil, jõuluehted käes. Poodi tuleb hästi mõnus vanamutt. Räägib, kuidas kõik mehed on ümbert ära surnud, ainult vend on veel. Koer suri ka ära. EILE. Ja ta naeratab. Vaata, see on elurõõm. Mulle helistab Pants ja ma ei saa naist hetke kuulata ja ta paneb plehku. Aga ma märkan ja lähen ukse peale, soovin kenasti head päeva, et ta nagu päiksekiir mind nii läbinussitud meeleolust päästis.
Mingi pomps tuleb laenab raha. Ma annan. Why not?

Emme kutsub mind appi leerilaagrile silti tegema. Notice, kui suur see on. Mäkerdan mingi 2 aastat ja saan valmis. Tuleb sips purjakil jumal ja veab selle tilkuvana seinale üles. No hea. Mina olen muidugi see, kes seintele, põrandale, ustele, trepile jäänud ila peab ära koristama. Pole midagi.

Lähme sponsor-tädikese juurde, kelle aed on maaaaailma lahedaim. Tal on hiiglaslikud tomatid ja lilleõied. Ja tal on viinamarju kasvuhoones. Seal on kõike. Ta on nii lahke ka. Tema sponsorlus seisnebki selles, et ta annab leerilaagri tarvis aedvilju etc. Päris kihvt. Tahan kasvuhoonet :P
Leppisime nii kokku, et ma saan tema juurde pildistama minna. Imeline.

Last but not least: tsau, Paat! Missa eile mu maja taga tegid, btw? :D