Mul pole und. Sain päeva ajal Paadilt noomida. Või ehk kerge remargi: "Blogi rohkem!"
Seejärel kadus ta mu kodumäest oma kelmikalt märgade pluusi-pükstega.
Arvan, et on õigeim anda kerge ülevaade Hiiumaast ja netis eemalhoidjaist.
Reede.
Sõidame Tallinna. Olen entusiasm ise. Jaano annab oma fotoka mulle kasutada. JEEEE!
Laupäev.
Entusiasm kahaneb. Ma saan Anuga rääkida vähe. Tripp tundub väga erinev sellest, millisena mäletan eelmisi ja kuidas ma seda samustki ette kujutasin. Malle räägib megapikalt Estonia hukust. Vaikus.
"Teine vahva lugu seoses merendusega..."
MIDA VITTU, MALLE??!!!
Pühapäev
on juba muhedam. Õige puhkuse maik. Teen telkide pakkimisel pilte.
Ma niiii tahan omale kasvõi sips paremat fotokat kui mu 3250 sisseehitatud asi, mille eest olen küll tänulik, aga päris ei rahuldu enam. Saan Anu. Naerame ja lollitame meres kahekesi. Ma pole tast ilma. Üksi Malle lugude kuulamise feikimise ajal mõtlesingi selliste asjade üle. Kas Anu on saanud ilma minuta suureks ja teistsuguseks? Kas aasta tagasi saabus lõpu algus? Jne hirmsaid teemasid. Igal juhul... see reis oli ülihea näitamaks, et Anul lihtsalt tõesti pea valutab ja tal on kiire. Tee või pai. Sõit Tallinna. Anu ja Jaano lähevad Viimsisse, meie jääme staapi. Uksel hüvasti jättes ütleb Anuke imelised sõnad, mille sisu oli ~kasutage kõike. Sekund pärast duššijärgset riietumist võtsin riiulilt pokaali ja hakkasin ÜKSINDA rummi K(ellu)kesega jooma. Vaatasime Top Geari. Naersin. Udo vahepeal rääkis sõnu, aga sinna see jäi. Naeris ka.Esmaspäev.
Ikka Tallinnas. Üritasin süüa teha. Terves 3korruselises majas hakkas üürgama tuletõrjehäire. Kõigil akud tühjad&maalt hobusega. KUIDAS NAHHUI SEE KINNI SAADA? Koridoris oli signaal nii kõva, et üle paari sekundi ei raatsi seal olla. Keegi vanamutt päästab. Saan telefoni jälle imekombel tööle. Loen Paadile vannet. Kojuminek. Kojutulek :P
No comments:
Post a Comment