Panen selga riided, mis juba eile valmis seadsin. Musta värvi mugavad teksad ja munder-jakk. Kui Rootsi printsessi pulma minnakse mundriga, siis kärab kirjandi kirjutamiseks igal juhul. Oranž pusa. Viin läbi oma ebauskliku kombetalituse: lasen peegli ees peale parfüümi Wish of Luck
ja sosistan endale vaikselt:"I wish you luck" ;)
Laon vajalikud asjad
tasku ja suundun alla sööma. Tuju on ärev kõige paremas mõttes. Ema räägib muga mõnusalt juttu. Arutab erinevaid teemasid. Rahustab. Aknast paistab lõke ja hullult palju suitsu.
Perfect. Ma arvan, et tänane päev tuleb äge. Legendary isegi?Jõuan kergelt närvi minna, helistan sõbrale. Tunneb, et 6. teema on talle. Ajas naerma. Ütlesin, et ma tunnen tõmmet 2. ja 8. teema poole.
Udo viib poole kümneks poodi, et ostaksin šokolaadi ja vett. Arvan, et mul on raha, aga selle tunde hävitab kiri "16,40" pangaautomaadi ekraanil. Ostan vett. Šokolaadi lasen üle. Fuck it. Mul on 8 valuvaigistit. I'm on the top of the world. Kooli! Kössitan maas. Pani tuleb võimlast välja koridori, käsib isikutunnistused välja võtta. Kutsub raseda plika esimesena. Teda pole. Siis minu kui selgroovigastusega inimese. Esimesena saalis.
Awesome! Hüüan kõvasti:"Tere päevast!"
Tädid naeratavad. Pani selgitab asjade kulgu. Kõik meeldivad täna. Kuulame raadiost teemasid. Hakkan pärast teise teema kuulmist naerma. SEE ONGI MINU TEEMA! Roosa pastakas saab pealkirja kirjutamisel tühjaks. Okkkkei. Sisustan 5 ja pool tundi. Ilus. Seoses Paramaxi ja hommikuse Celebrexiga ei tunne ma midagi ja tahaksin ainult kirjutada ja naerda. Isamaalisusest, õnnestumisest ja valutusest ajendatult lähen Assamalla teele ja hääletan Väike-Maarjasse. Telefon on välja lülitatud. Ma mõistan, et hetkel, kui ravimite mõju kaob, on mul sellest retkest ilmatu valus, aga mul on 4 päeva pärast operatsioon. Siis on mul veel vähem võimalust armastatud spontaansuseks. Esimene auto viib kohale. Mõnus tüüp. Vestluse käigus selgub mu retke eesmärk. Lähen vanaisa vaatama. Kirjanik ju. Tema õpetas mind kirjandeid kirjutama üldse. Peaks nagu ette kandma, mis teemad olid ja mille mina valisin. Jutustan üksikasjalikult ümber lõikude sisu, näidete ja rahva iseloomujoonte seosed. Jõuan järeldusele, et ta oleks sama teema võtnud. Jätan hüvasti
ja naasen tee äärde, et koju hääletada.Esimene auto venelasega võtab peale. Viib 6 kilomeetrit edasi. Jalutan. Üldse autosi ei liigu. Vastu tuleb ainult üks, kus on üks eesti näitleja sees. Küsib, kus V-M on. Ütlen. Naeratab. Sõidab minema. Valusaks läheb. Söön kõik Paramaxid taskust ära. Vedelen tee ääres. Hääletan. Paar autot möödub, keegi ei võta peale. Saabub imelahe auto. Sees 4 kutti. Mul on külm ja valus. Why not? Ma ei tea, kuidas ma edasi peaksin minema. Nad võiksid mu kõikjale maailmas vedada. Ilma et ma midagi jagaksin. Mul pole prille ka, et silte lugeda. Tüübid, kellega ma taga istun, on hästi lahedad. Seletavad, kuhu mingid teeotsad viivad ja kuhu ma tahan minna. Neil mõlemal on hästi tumedad silmad. Väga ilus. Sihukesed, et kui kuskil peol kokku saaks... oleks lõbus :)Tahavad mu Rakverre kaasa võtta, aga panevad ilusti Assamalla ristis maha, kui olen andnud vahetuskaubana oma telefoninumbri. Töllerdan ja naeran. Ema helistab. Udo tuleb järgi. Ma armastan kõiki nii väga.
Esta Simmo, bien :D
No comments:
Post a Comment