Mis juhtub pärast jahti? Kõigile ei soovita :)

Seda vist ei teata minu kohta, aga mulle meeldib vaadata, kuidas pärast jahti sigu ja kitsi nülitakse. Mulle meeldis see juba väiksena. Väga väiksena. Jahimehed, kes meile esimest korda tulid, olid natuke ehmunud, et pisike roosas kleidis plikatirts isa veristele kätele sooja vett valab ja isal looma mao katki lõigata palub, et näha, mis seal sees on. Hästi krobeline on, muide.
See pole mulle kunagi õudne ega rõve olnud, sest ma pole neid konkreetseid loomi ise elusana näinud. Ja ma tean, et mu isa ja teised jahimehed, kellega ta jahis käib, on väga vastutustundlikud, jahilubadega ega lase loomadel piinelda. Kui ma selles kindel poleks, oleks kindlasti vastik. Kuuliaukudest on ka näha. Nad on ikka päris täpsed. Ma arvan, et mõni loom ei saanud arugi, mis juhtus, kui juba elutult maha vajus.
Ja mis veres ja soolikates nii jubedat on? Anatoomia, noh :)

Ellu, jumal küll, miks Sa meile sellist asja räägid?
Hmm, aitäh küsimuse eest. Väga hea küsimus. Põhjuseid on mitu.

1. Ma tahan rääkida asjadest, mis mulle kallid on ja/või meeldivad
2. Eile juhtus midagi, mis oli ägeeee---

---Eile oli seajaht. Jõudsin nülgimisele siis, kui siga oli juba üles riputatud ja noad naha vahel välkumas. Jahimeestega saab alati kildu. Lood, mis nad räägivad, on ülilahedad. Ma saan iga kord midagi uskumatut teada oma isa kohta. Siiski-siiski, minu ülendatud meeleolu ei tulnud sellest. Vaid. Alustati sisikonna välja laskmist ja issi lasi mul kausi tuua südame, maksa ja keele jaoks. Ma ei tea, kuidas ma seda kaussi hoidsin või miks ja mida ma tegin, aga tuppa läksin ma kauss keele ja maksaga ühes ja kuuma aurava verise südamega teises käes.
Ma olin nii õnnelik, et ostsin issile osta.ee-st 111 krooniga jahimehemärgi. Ma arvan, et võitsin oksjoni sellepärast, et keegi teine ei maksaks plekitüki eest nii palju :)