I ♥ Bauhof.

Udo äratab kell 7:40something. Hetk hiljem saan kõne, mis motiveerib mu voodist välja ja 8ks ilusti riidesse. Ilusti on siinkohal tühi sõna, sest kõik, mis selga jõudis, paigutus sinna selleks, et ma paljas ei oleks. Peegli ette ei söendanudki minna.

Meie Opel/Deathtrap vajab kummide vahetamist. Ma ei teagi noh, osta või uus auto selle raha eest, mis kulub ta putitamisele iga kuu. Sõidame töökotta sisse. Ma ei saa enda poolelt välja. Ilu- ja jõunumbrid: ronin juhi poolelt välja. Hea, et sealgi nii väike vahe oli, oleks pea ees välja kukkunud.
Läheb kenasti. Peaaegu.

TO THE BAUHOF!
Hea juhus: see nv on kõik -20%. Fine by me. Eile koostasin nimekirja, mis maha on jäänud. Selle lühike sõnum on mul siiski meeles. Valin-valin-valin. Nimekirjas nimetatuile lisanduvad veel üks paar kindaid, labidasreha, kivikeste moodi junnid ja väetis.

Kohtun kutsutud companyga. Tšill ja lahe on. Niimoodi võib poodides hängida küll. Istud lillede ja mullakottide vahel ja vaatad, kuidas inimesed sibulaid ostavad. Ehituspoed on üldse head. Seal saab kõige peal istuda. Nii, et keegi ei kobise ega jõllita. Jõuame õue. Meieni jõuab informatsioon, et Deathtrap tegi leivanumbrit, ja aja jooksul, mis rahulikult hängisime, oli ta kumm suvalt tühjaks jooksnud. Oijah :D
Imelik mõelda, et samal ajal oli ka Smolenskis midagi juhtunud, mis oli aga palju jubedam. Imeks pandavam ka.