Ma tahan millestki ilusast osa olla.
Surfasin netis ja leidsin üht-teist.
Eriti meeldis mõte vabatahtlik olemisest. Üllatusena selgus, et on lehekülg, kus sellistest asjadest aint räägitaksegi.
PÖFF, kultuuripealinn... vangid, puuetega inimesed, TAASTUSRAVIKESKUSE PATSIENDID. FFFFFFFFFfffyea, kui ma saangi paari kohta, kuhu tahtsin.
Olukorra teeb nii palju ilusamaks see, et kui minna vabatahtlikuna, siis on selge, et inimene ei oota selle eest otseselt midagi. Ei ole ahnust ja muud krääpi, mis mõnes süsteemis inimest võib innustada. Vabatahtlikuna teab ta, et ta saab megahea emotsiooni, ilusa mälestuse ja kogemuse, tutvusi. Ta naudib, mida ta teeb. Ta naudib protsessi ja üritust, mitte raha, mis laiali minnes kätte jääb. Beauuuutiful.
Also. Natuke creepy, natuke lahe oli nüüd sattuda vaatama Dexteri I hooaja 11. osa. Kuupäeva pärast.
oii ma tahaks minna sinna Aafrikasse ja Tallinna vanglasse. Niiii tahaks.
ReplyDeleteMa kibelesin juba 10. klassis Aafrikasse. See on vist vabatahtlikkuse ülim vorm: kaugel, ohtlik, kestab kaua ja mida kõike veel. What's not to like? :P
ReplyDeleteONGI :D
ReplyDelete