+

Minu maailmaparandussoov jätkub: VAATA SEDA.
See on ~3 tundi pikk. 

Enjoy!

❦

Hästi mõnus on olla naine. Näen eredalt unes, et olen rase ja võitlen selle eest, et saaksin oma kõhus kasvava beebi alles jätta. No tulihingeliselt kauplen pereliikmetega ja proovin tekitada võimalusi, et see laps sündida võiks ja head elu elada saaks.
Aga miks? Et siis üles ärgata ja oma kallist-kallist pisikest taga igatseda. Emainstinkt on kõva asi, tundub. Ma lihtsalt ei teadnud, et minul kui elu&vabadust nautival 20aastasel see olemas olla võiks. Ma niii igatsen teda. Nagu tõesti oleks ma kellestki ilma jäänud.
Vähemalt on õppetund olemas, et vaikus, mis tuleb, kui beebi nutu padjaga summutad, pole meeldiv. Vot siis ei saa sa magada. Okei, see on juba teine teema. Ma igatsen oma olematut last lihtsalt, andke andeks.

Päev on hea. Olen kodus koos Pantsi, Sancho ja issiga. Uus suletekk on ülisoe ja -pehme. Panen jalga emme toodud valged liibukad ja issilt saadud sooojad sokid.

Praen muna ja vorstiviile. Joon vett. Järjest 3 kruusi on normps, i guess. Janu ei kustu, aga aju meelest on piisav küll. Muidu on okei olla. Kurk ei valuta, varbaid tunnen, selgroog on nagu 60aastasel krapsakal mutil (sitt, aga ega ma aju sellepärast välja lase ja välja ronin ka, kui vaja)
i'm too young to feel this old
Magustoiduks on läbikülmunud marjavaht, mille emme eile tegi. Piim peale ja otsas ta ongi.

Sean eesmärgid järgmiseks kuuks.

Hetkel, kui ma ennast täiesti vabalt tunnen asjades, millega tegelen ja kellega mida teen, siis jagan rohkem ka. Praegu tuleb teada ainult, et ma olen rõõmus ja rahul. Kõik kulgeb väga kenasti.

Tundub, et kevad ei olegi enam kaugel.

Kui lahedaks siis veel läheb!

-mu vennale on kujunenud harjumus mu tuppa aeg-ajalt hiilida ja kahe Barbie ja bandiit-Keni asendeid muuta. Et mitte öelda "poose"

FACEHUNTER

People's mediocrity is insulting. Browsing through a book I got last week for Christmas-birthday&New Year's... I'm delighted. Check out the blog - check out the photographer.

♠

Laupäev. 

Ma leidsin ässa. Mingi 13 aastat tagasi juba, siis ma lihtsalt ei teadnud. Nüüd tean. Nüüd hakkab tõeline fun peale.

Pühapäev. 

Ma arvan, et olen haige. Nii nagu ma enne pole olnud. Mõtlen, kas paluda Jumalat, et see üle läheks, sest kellelegi teisele ei julge nagu rääkida, millega hakkama sain. Ega ma ei julenud talle ka öelda. Kardan ja olen vihane. Putsi, kellelegi pole rääkida ka. Natuke nõme lugu. Ootan kannatlikult, et kõik läheks ise üle (olles teinud oma kahju?)

Teisipäev.

Umbes nii hea päev, kui olla saab. Aka inimesed mu ümber on üliokeid, lihtsalt see, et ma idioot olen ja omale sita nii meelsasti kaela tõmbasin, haarab kogu mu tähelepanu. Paariks tunniks, kui T juures olen, ununeb seegi, aga õhtu on jama ja täis ajusisest ebaproduktiivset monoloogi teemal oota-räägi-nüüd-mulle-uuesti-miks-seda-nüüd-vaja-oli. Saan sõnumi. Naeratan teel M-Li juurde. Inimesed hakkavad muga ise rääkima, a la sul on nii ilusad kõrvarõngad, mis kell on jne. Hea emotsioon võtab juhtimise üle ja ma ei pea ajuga üksi jääma.

 *

Olympuse aku jäi M-Li juurde. Võõrutusnähud on halastamatud. 

Magical odavviltu tarkusehammas hakkas ka jälle valutama. Teeks pilti, aga see on ikka nii kööbakas, et mul oleks ebamugav, kui maailm teaks, kui mutant ma olen. Ja... ma ei saakski ju pilti teha :(

Lähen, viskan sliipi. Homme tahan ju ka tubli ja hea olla.

N.

I love this guy.

Therefore I'm thinking about taking a walk.
From Tallinn to Kiev.
I wanted to print out the route I ought to take,
but google maps wants me to go to Ukraine from Estonia through Sweden.

That is so not the way to go.

I should get a compass and walk south
... ish.

"WHY CAN'T YOU JUST 
MARRY
AND
IMPREGNATE ME, 
NIKITA?"

is what I'd say once actually in front of him.

Hopefully, he'd laugh like oh-baby-i-get-that-every-day.
then i'd smile childishly and apologise: "i'm wasted" (while playfully touching my beautiful long dark hair).
He'd get that awesome smile of his going on
then he'd put his arm around me and start walking
saying: "Wasted? *sigh-like laugh*
Yea, I'm gonna show you wasted.
*dead serious* And used."

In September there's a big event in Kiev

that I'm attending.
So if you meet me...

¤

Nägin unes Erika Saarenit (vene keele õpetaja, kes mu jaoks enam kui küll tegi... vastu tahtmist. meie suhted ei olnud lõpuks kõige soojemad). Olime Konsumis või mõnes muus söögipoes. Ootasime järjekorras selle leti ääres, kus on salatid, vorstid, soojad toidud jne. Ta vaatab mulle imetlevalt otsa ja ütleb:
"Sa oled nii ilus ja särav!" Ütleb veel paar head sõna a la "sa oled pärast kooli lõppu nii palju muutunud" jne. Olen üllatunud ja meelitatud.

Mind huvitab ainult üks asi: KAS MA SAAKSIN VEEL EDEVAM OLLA? ---Ma tegin alateadvuses endale sellise unenäo, kus Erika Saaren mu välimust ja meelestatust IMETLEB
&KIIDAB! :D
Muidugi, needless to say, kõik ongi pärast KKK lõppu ülilahedaks läinud.

 Pants tegi pildi :)

!

Terve elu võiks fun olla. Muretu ja chill.

Aga vist ei ole.
Enne, kui Paide jõudsin, sõitsin Tapale ja olin vanaema juures natuke aega. Mainisin, et mul on alati janu. Ta on suhkruhaige. Seega olid tal vahendid kohe võtta, millega mõõta veresuhkrut. Mu mõlemad vanaemad on suhkruhaiged, btw. Ja ühel on rinnavähk. Peakski teda vaatama minema. Pole ammu haiglasussides jalutanud ka.
-Tagasi suhkruhaiguse juurde. Mõõtis. Vaatas mind nagu katkuhaiget. 7,6. Yea, what does that mean? No, et tervel inimesel üle 5,5 olla ei tohiks. Vanaemal endal oli 8,9. Soovitas arstile minna. Tegin murelikku nägu ja mõtlesin endamisi: "no way, kiisu. ma pole pärast 2. oppi arste näinud ka"
Ei söö lihtsalt suhkrut ja praetud asju. Hesi ei või minna; limonaadi osta. Majoneesi... KURGIMAJONEESI!! :'(

 Kohv hakkab maitsema nagu rõve konileos. Alkoholiga tuleb hüvasti jätta? Kui nõme! Mulle nii meeldib läll

ja pidu ju. Tantsida... šampa pudel käes. Putsi nuss-------------fakk. Aitäh heade geenide eest!
Lugesin just natuke suhkruhaiguse kohta. Mulle näiteks ei meeldi kooma. Pole eriti ahvatlev.
Ma ei taha ju arstile minnnnnnnnnnna :(
Mis sitaauk elu see on? Varsti joon ainult mingi jahumaitsega sojapaska ja vett ning võimlen terve päeva. Enam square'imaks ei lähe vist.

Mida ma teen?

K

Eile oli hea päev. Täna on ka tore. Nägin ära Pulp Fictioni + vaatasin poole silmaga Fight Clubi. Awesomeness at large. Jõin šampat, kaotasin riideid ja ehteid. Naersin palju. Jäime magama. Ärkasin nii 3 ajal ja mõtlesin ~8ni sellele, et ma olen nagu Edward Cullen. Ma vaatan, kuidas teine inimene magab. Selle vahega, et ma ei mõtle, kuidas ta veri maitseks. Ei, see pole tõesti see, mis mu peas tiirleb. Pärast paari Tom ja Jerry multikat jään magama.

Tuba on hämar, aga kardina tagant on näha valgust. Ma ei pea kuskil olema ega midagi tegema. Vaatame aastavahetuse programmi. Naljakas mõelda, et osa sellest ma olen juba näinud ja et mis pärast seda tuli. Ja seda, et siin oleksin ma pidanud seda saadet in the first place nägema. Saade iseenesest on suva. Naeratan ikkagi.

A

We should all be really worried about our youth.

WARNING: this WILL haunt you.

✔

FAST&FUN, BABY!

Kõik jookseb kenasti kokku. 

Heas mõttes kokku. Nagu "laabub". Olin kiisu-miisu ja armas, toodi puid ka. Spinaalkanal sai jälle natuke rahus olla. 

Hommikul helistati Elisast: "miks te sideoperaatorit vahetada soovite?"

"mulle helistati EMT-st ja nad pakkusid mulle paremat paketti, kui mul praegu on"

Tegi veel parema pakkumise ja küsis, kas tahan ikka ära minna.

Vastan vaikselt: "Ei taha," nagu laps pärast pahanduse tegemist.

Lähen vist jälle Paide. Esmaspäeval? Kõik võivad mu üle naerda ja/või pahandada: 

"Kallis, miks me ei õpi juba ära, et Paides ei käida????"

No, tahan minna. Pealegi ei lähe ma samma kohta ja eesmärk on ka teine. Natuke teine :D
Üks fun kõik.

Udo helistab ja soovitab tungivalt mul erinevaid ennastületavaid asju teha. Õhtu kujuneb nii vingeks ja lahedaks, et poleks seda suutnud ettegi kujutada. Super, noh. Mul on tädipoeg, kes on ülilahe. Täiesti iseseisev isiksus. Minust aasta noorem, aga mind huvitab alati tema vaatenurk, sest see on nii pöörane ja erinev normaalsest. Tüüp, kellega täna ühel üritusel olin, oli samasugune. Välimuselt ja olemuselt. Mõlemaga on nii, et kui nad mõtlevad või millegagi tegelevad (ei räägi), ei saa kehakeelest ega millestki muust välja lugeda, mida mõtlevad-tunnevad. Ässad, noh. Ülihea tunne, kui üritus oli lõppenud ja pöörasin selle kuti poole, küsisin, kuidas meeldis. Näitas entusiastlikult pöialt ja hakkas küsimusi pommima. Loved it.Olin peaaegu kindel, et tüüp vaatab mind külmalt ja ütleb: "...like anything else..."
Helistasin veel ühele sõbrale. Kartsin, et äkki ignob mind meelega. Tüüp vabandas niiii palju. Siis naeris megakõvasti ja ütles: "MA OLEN NIIIII PALJU PASKA KOKKU KEERANUD, et vabandan juba automaatselt. Enam ei tule siiraltki."
Ütlen, et kõik on okei ja lahe. Senikaua, kuni ta naerab nagu psühhopaat, on minu jaoks kõik okei. Saame laupäeval kokku.
Mida ma homme teha võiks?

★

Ma tunnen ennast üksildaselt. Selline tunne nagu Udo oleks mulle kõige lähedasem inimene praegu. Kõik teised on kuhugi kadunud või üritavad mind surnuks rääkida. On ka variant, kus ma saan viivuks inimesega kokku. Viiv on jumalast fun and all, aga basicly seda inimest mul pole. Sellest on kahju. Jama on ka see, et minu maja kuskil maailma taga asub. Ma ei saa siit ilma abita kuhugi. Nagu vangis. Külmas ja näljases vangis. Selg, põis, varbad-jalad - kõik valutavad. Ei oskagi otsustada, kas ma ei saa öösel õudukate või külma pärast magada. Ainuke hea asi mu seisundi ja elukorralduse juures on mu aju. See lollakas on rõõmus. Loeb. Harib ennast. Veab keha ringi. Katsub võimlema sundida, inimesi moosida, et need puid tooksid. Motiveerib ja on tänulik. Leiab lahendusi ja võimalusi, kuidas kõik paremaks teha. Et see aju nüüd vaid melanhoolseks ei muutuks. Siis pean kõik vastu.

Ma saavutan kõik, millest unistan.

 

Raskused on toredad selle poolest, et on millest unistada. Kui kuulsin, et 3 inimest 100st paneb kirja, millest unistab/mida tahab saavutada, ja on elus seeläbi edukamad kui ülejäänud 97, otsustasin sama teha. Unistused tuleb kirjutada olevikus, nagu sul juba oleksid need, nagu see oleks normaalseisund juba. Mul on lihtsad unistused. Nad on umbes sellised:

MUL ON SOE

MA OLEN TERVE; OMAN SUPER FÜÜSILIST VORMI

MU PEREKOND ON ÕNNELIK, TERVE JA SUUUUUR

REISIN MÖÖDA MAAILMA, FOTOKAS KAELAS

OLEN RAHALISELT JA AJALISELT VABA

MU ELUS ON PALJU RÕÕMU JA HEAD

Neid on veel. Antud tõin välja sellepärast, et need pole kellegi teise täita. Need on minu teha.

Unistuse teeb eesmärgiks see, kui sa talle kuupäeva juurde paned. Minu omadel on.

Seisan nagu ääre peal. Kas kukun ülepeakaela millessegi vingesse, mida ma ei tunne või rabelen ja vehin kätega, et püsida sellel nõmedal-nõmedal pinnal, mida ma nii hästi tean?

?

Are you awesome? I bet you are. So, why don't you just leave a link to your blog in the comments? Just shamelessly promote your own blog or someone else's. The best blogs, the worst, the popular, the normal-the crazy. Anything. Yea? Go on :) I'll love it.

I follow some awesome blogs, but feel like change. Give me perspective.

Thank you :)

☤

Käisin verd andmas.

 A+, muide, kui kellelgi vaja peaks minema. Juuksed võin ka mõnele vähihaigele näiteks loovutada, kui sooviga minu poole pöörduda :)
Kas Teie teadsite, et kui kiirabi täna kutsuda, tuleb ta kohe koos sahaga? (provided, et elad kuskil Eesti metsas) Mina ei teadnud.
Nüüd tean.

☺

Ehk mida ma Tallinnas tegin.

©

❄

*

Slow night so long, she's frenching out the flavour

she's 17 but i done went and plum forgot it

No tears are gone they're pooling on the table

no tears are gone they're leaving their mark behind

So far so good she's absolutely wasted

she's handing up and changing her story around

I just don't know where leading ladies come from

I just don't know where that can be found

She's opened up just like she really knows me

I hate her face, but enjoy the company

I'll take you home, or back to Oklahoma

You're not so nice, but the sex sells so cheap

rise and shine all you gold-diggin' mothers

are you too good to tango with the poor, poor boys

*Kings of Leon - Slow Night, So Long. jesus, kuidas see laul kummitab
**Paar kuud seisnud filmirullid said ilmutatud. More of those, kui koju jõuan :)
***yea

I

Seisan peegli ees ja vaatan oma kriibitud otsaesist ja lohutan end sellega, et oleks võinud palju hullemini minna. Proovin välja mõelda, kuidas panna juuksed nii, et isa midagi ei näeks ega snaibiks. Silma all on ka mingi lilla valus täpp, arvatavasti kellegi sõrmusest. Vahin seal ennast ja mõtlen, et padjanägu käib üldiselt kuidagi teistmoodi. Mul on ainult üks silm paistes. Lähemal inspektsioonil pean tõdema, et lahtiste silmadega ei saa näha, milline välja näed silmad kinni.

Esimest korda veetsin aastavahetuse mujal (kui kodus), 

esimest korda elus on silm sinine (loe: rõve rohekaslilla ja sipsu paistes). 

€

Aastavahetus on üks põnev asi. Paidest koju sõites mõtlesin ja kaalusin, kuidas ja mida kirjutada. Ja kas üldse.
Mul oli sinna minnes plaan ja nägemus.

Mina arvasin, et ma lähen suurele peole, kuhu oleks okei üks kohalik kutt, kellega ma kunagi tutvusin, kaasa võtta. Sest ta on amazing ja ma tahan teda.
[deleted]
Mind teeb kurvaks aint see, et ma selle kutiga kokku ei saanud, kelle pärast ma üldse nõus olin Paidesse minema.