!

Terve elu võiks fun olla. Muretu ja chill.

Aga vist ei ole.
Enne, kui Paide jõudsin, sõitsin Tapale ja olin vanaema juures natuke aega. Mainisin, et mul on alati janu. Ta on suhkruhaige. Seega olid tal vahendid kohe võtta, millega mõõta veresuhkrut. Mu mõlemad vanaemad on suhkruhaiged, btw. Ja ühel on rinnavähk. Peakski teda vaatama minema. Pole ammu haiglasussides jalutanud ka.
-Tagasi suhkruhaiguse juurde. Mõõtis. Vaatas mind nagu katkuhaiget. 7,6. Yea, what does that mean? No, et tervel inimesel üle 5,5 olla ei tohiks. Vanaemal endal oli 8,9. Soovitas arstile minna. Tegin murelikku nägu ja mõtlesin endamisi: "no way, kiisu. ma pole pärast 2. oppi arste näinud ka"
Ei söö lihtsalt suhkrut ja praetud asju. Hesi ei või minna; limonaadi osta. Majoneesi... KURGIMAJONEESI!! :'(

 Kohv hakkab maitsema nagu rõve konileos. Alkoholiga tuleb hüvasti jätta? Kui nõme! Mulle nii meeldib läll

ja pidu ju. Tantsida... šampa pudel käes. Putsi nuss-------------fakk. Aitäh heade geenide eest!
Lugesin just natuke suhkruhaiguse kohta. Mulle näiteks ei meeldi kooma. Pole eriti ahvatlev.
Ma ei taha ju arstile minnnnnnnnnnna :(
Mis sitaauk elu see on? Varsti joon ainult mingi jahumaitsega sojapaska ja vett ning võimlen terve päeva. Enam square'imaks ei lähe vist.

Mida ma teen?