✔

FAST&FUN, BABY!

Kõik jookseb kenasti kokku. 

Heas mõttes kokku. Nagu "laabub". Olin kiisu-miisu ja armas, toodi puid ka. Spinaalkanal sai jälle natuke rahus olla. 

Hommikul helistati Elisast: "miks te sideoperaatorit vahetada soovite?"

"mulle helistati EMT-st ja nad pakkusid mulle paremat paketti, kui mul praegu on"

Tegi veel parema pakkumise ja küsis, kas tahan ikka ära minna.

Vastan vaikselt: "Ei taha," nagu laps pärast pahanduse tegemist.

Lähen vist jälle Paide. Esmaspäeval? Kõik võivad mu üle naerda ja/või pahandada: 

"Kallis, miks me ei õpi juba ära, et Paides ei käida????"

No, tahan minna. Pealegi ei lähe ma samma kohta ja eesmärk on ka teine. Natuke teine :D
Üks fun kõik.

Udo helistab ja soovitab tungivalt mul erinevaid ennastületavaid asju teha. Õhtu kujuneb nii vingeks ja lahedaks, et poleks seda suutnud ettegi kujutada. Super, noh. Mul on tädipoeg, kes on ülilahe. Täiesti iseseisev isiksus. Minust aasta noorem, aga mind huvitab alati tema vaatenurk, sest see on nii pöörane ja erinev normaalsest. Tüüp, kellega täna ühel üritusel olin, oli samasugune. Välimuselt ja olemuselt. Mõlemaga on nii, et kui nad mõtlevad või millegagi tegelevad (ei räägi), ei saa kehakeelest ega millestki muust välja lugeda, mida mõtlevad-tunnevad. Ässad, noh. Ülihea tunne, kui üritus oli lõppenud ja pöörasin selle kuti poole, küsisin, kuidas meeldis. Näitas entusiastlikult pöialt ja hakkas küsimusi pommima. Loved it.Olin peaaegu kindel, et tüüp vaatab mind külmalt ja ütleb: "...like anything else..."
Helistasin veel ühele sõbrale. Kartsin, et äkki ignob mind meelega. Tüüp vabandas niiii palju. Siis naeris megakõvasti ja ütles: "MA OLEN NIIIII PALJU PASKA KOKKU KEERANUD, et vabandan juba automaatselt. Enam ei tule siiraltki."
Ütlen, et kõik on okei ja lahe. Senikaua, kuni ta naerab nagu psühhopaat, on minu jaoks kõik okei. Saame laupäeval kokku.
Mida ma homme teha võiks?