Tööintervjuul sai kokku lepitud, et 16:15 olen samas kohas tagasi, et tutvuda nõuete ja õiguste, toodete ja materjalidega. Hiljem juba ise tööd proovida. Nimelt kandideerisin telefonimüüjaks. Mitte selleks meil-on-siin-poes-niiii-head-telefonid, vaid Tere-õhtust!-Minu-olen-Anu-ja-Helistan-Teile-ettevõttest-X-Ega-ma-ei-helista-Teile-ebasobival-ajal?-:)
Võiks küsida: "vau, Ellu, miks sa seda tööd tahad?"
Mul on kindel plaan, mida ma oma eluga teen. Mul pole veel lihtsalt kõiki õigeid oskusi ja harjumusi, et plaani ellu viia. Sellest tööst tahan saada endale järgmisi võimeid:
- ülitugev enesekindlus (annan kiired-tabavad ladusad ja selged vastused kõiksugu lollakatele argumentidele; inimene saadab mu vittu ja ma olen sellega täiesti okei, naeratan ja ütlen: "selge, aitäh Teie aja eest. Ilusat õhtut!")
- kohusetundlikkus ja töökus (mul on praegu mõlemat, aga ainult asjade puhul, mis on ei ole n.ö kohustuslikud ega mingisugustes raamides)
- raha õigete asjade peale kulutada, investeerida
- igast vanusest-soost inimestega vaba suhtlemine
- kõiksugu näpunäited ja kogemused, mis sealt tulevad, teevad mulle ainult head :)
1/3 proovipäevKontoris laob ülemus mulle ette hunniku pabereid, mis tuleb läbi lugeda. Kaks tundi hiljem lähen ta juurde ja ütlen, et olen valmis. Annab kuulata paari salvestust. Selline info ka vahele, et iga kõne, mis me teeme, läheb linti. Kuulan. Itsitan. Võtan õppust. Need läbi, annab ta mulle A4 lehe nimede ja numbritega, näitab, kuidas-mida märkida tabelitesse ja ütleb: "Nüüd mine helistama." Ta ei öelnud, et ma selle enne talle ette loeksin või harjutaksin või mida iganes. Pidin kohe ise tegema. Ja oskama. Olen üliärevil. Selline ärevil, nagu vaataksin ennast kõrvalt. Nagu fakk-yea-sellest-saaks-hea-loo-jutustada. Umbes viienda kõnega saan tellimuse. Joppas, sest õhtu jooksul lisandub sellele vaid teine veel. Saan peaegu 40 "ei"-d. Naeratan.
ps. ma arvasin, et kontoris peab olema hästi esinduslikult ja korrektselt riides nagu seminaridel, kus käin. Panin ennast siis nii riide ja ei sobinud teistega absulll kokku. Neil on tatoveeringud ja T-särgid, teksapüksid ja suvalised tossud. Mul olid sukapüksid, ilusad mustad kingad, valge puhvis seelik, ümber-ümber kena naiste triiksärgimoodi pluus ja superesinduslik meik. Selline tagasihoidlik, aga korrektne. Tundsin ennast lollakana. Samahästi oleksin võinud mingi karnevalikostüümi selga panna. Nad kõik joovad kohvi ja suitsetavad. Proovikiviks mulle.
2/3 proovipäev
Panen ennast eraldi jamalt riidesse,
et töökaaslased ei arvaks, et elan väikses majas preerias. Jõuan vara. Kutsuvad puhketuppa. Küsivad asju. Ma teen nendega juttu, väga lahedad inimesed. Rebivad kildu ja selgitavad mulle, kuidas asjad käivad. No, põhiliselt on nii, et kõik on megachill ja tuleb katsuda SA (ehk suhtarv) täis saada. Oodatud arv tellimusi õhtu jooksul siis. Kuuest on pooletunnine paus. Suitsetama võib iga hetk minna. Seda kasutavad nad aktiivselt. Kõik peale minu kontoris suitsetavad. Jess. Ka täna saan 2 tellimust. Ja nii 60-70 "ei"-d. Peaaegu kümnel, kellele helistan, on toode juba olemas. Näha, et täna reede, kõik nii rebivad kildu ega taha tööd teha. Naeravad ja lobisevad üle bokside. Ülikihvt on see, et kui kellelgi sellise jauramise ajal klient vastu võtab, siis läheb ta kohe üle ametlikule teeeeere-õhtust!-hääletoonile. Esmaspäeval uuesti. Siis selgub, kas saan töö. Tahaksin küll.
3/3 proovipäev
Jätan juuksed sorakile, jalga lähevad uued mustad teksad.
Selga valge triiksärk, kaela ketid.
Teised on juba neljast kohal, mina jõuan veerandiks. Värisevad pohmellis nagu narkomaanid ja pajatavad lugusid nädalavahetusest. Ühel on käsi kinni seotud sidemega. Ei tundunud, et ta väga mäletas nv-st midagi. Ühe eks jäi purjuspäi autoroolis vahele. Natuke creepy, et see kutt laenas mõnikord ka meie autot. Üks rase ütleb, et ta kutt ütles: "Ma käin väljas," ja tuli alles hommikul tagasi. See kutt töötab ka meiega. Naeris. Ütles: "Ma ei plaaninud siis veel jooma hakata."I'm so square. Saan 2 tellimust, ~11 vale numbrit, peaaegu 70 "ei"'d. Pausi ajal ütleb boss: "Võta homme dokumendid kaasa, paneme su palgaarvestusse."
Nägin ema ja venda viimati pühapäeva õhtul. Kaua ma seda tööd tegema ei jää. Ainult nii kaua, kui ma olen arendanud neid omadusi, mida see amet võimendab.
Sellega olengi siis palgatöötaja. Kiyosaki risti vasakul poolel ja esimeses kvadrandis. Väike lõige töö juures seinal olevast tekstist (kontekstist välja kistud, muidugi) võtab palgatöötaja olemuse minu jaoks hästi kokku:
