Tööintervjuu

24 minutit enne bussi poole liikuma hakkamise aega

Kas pean eraldi mainima, et tüdrukule on see ülimalt vähe, kui lõpuks peaks hea välja nägema? Üksteise järel langevad ära erinevad hommikuprotseduurid: söömine, meik jne. Ajan vajalikud asjad kotti, pesen näo. Unesena küsin endalt: "...mm-mida ma tegema pidin?"
Vastan: "aaah! katsu ennast NORMAALSELT riidesse panna"
Naeran. Jõuan paar minti pärast ühtteist uksest välja.

Astun kontorisse.
"Kas Ellu?"
"Jah!"
Ruum on avar ja valge. Riputan mantli varna. Mind juhatatakse teise tuppa, diivanile. Laual mu ees on küpsised ja erinevad paberid. Vahin klaasust, mis viib maja küljel asuvale tuletõrjeväljapääsule. Sealt on raudselt ülihea vaade. Naine, kellega räägin, on ilus ja pikka kasvu. Kenasti riides ja naeratav. Soe. Laseb mul endast rääkida. Tunnen, kuidas veri näkku hakkab tõusma. Suust tulevad ise välja sõnad ja olen uuesti rahulik. Vestlus on ladus ja mõnus. Ütleb, et mu kaaskiri oli väga muljetavaldav. Vaatan alla ja muigan endale. Väike killuke sellest:
"Puuduseks võib tuua vähese töökogemuse, kuid ma olen kiire õppija. Usun, et saan klientide ja selle ametiga ilusti hakkama. Pealegi loodan ma, et Teie ettevõttes on varasemast töökogemusest siiski tähtsam töötahe ja motiveeritus ning Teie poolt pakutavate koolituste abil ei tohiks olla mingeid takistusi võimaldamaks mul olla Teie parim [töötaja]."
Firma poliitika on, et uus inimene peab 3 päeva harjutama enne tööle asumist. Lepime kokku, et homme saan materjale uurida ja tööd ennast proovida.

Pea lõhub talumatult.