U menja ne deneg a mnooga bolesnõ.

Selgub, kui väga ma ei valda vene keelt. Ei lähe vaja ju ka: ei tunne puudust. Mingi hetk jõuan teemasse ka.


Eile algas II veerand. Hakkasin tööl ka veel käima. No mis sa kostad! Jäin seal magama kuskil 20-30 minutiks. Vaevu jõudsin bussile. Kodus magasin veel. Ärkasin hetkeks ~kella 2 ajal. Naasesin voodisse. Tänane hommik oleks peaaegu olemata jäänud :P

Jep-jep-jep. Olen voodis ja vihane enda peale: PIDIN JU LÕPUKS HEAKS HAKKAMA, aga ma lihtsalt magan. Äge! Tubli tüdruk. Ma ei jõua süüa ja külm on ka. On siis vaja? Mis eluliselt tähtsa õppetunni ma sellest saan? Tunnid on mõttetud. Pärast tunde võtan suusabaasi juurest stendi: kavarim pa russki. Süda taob nagu vastsündinud kaagil peakski.

Selg valutab, hingata on jama ja tunnen, et olen raskete tüsistustega ja pean vara surema, et mitte väääga piinelda. Ja mul pole sittagi raha.

VIITSIN MA JAH MÕTTETUSTE PEALE OMA AEGA RAISATA! On asju, mis varsti pooleks teen.