Memories, my memories...

Ärkan hea meelega. Kell on 7:o8. Hea meel. Käin urinaariumis, kalpsan alukate väel õues. Külm. Pesen toas hambad. Võimlen päriselt. Jõuan süüa. Teen isegi kodus juba näo pähe. Naeratan ja olen hea. Esimene tund on vaba. Passin tunnirahuklassis XD Parim hängimiskoht. For real. AA tuleb. Ma ehmatan. Räägime juttu. Teen plaani pärast tunde stende omada. Enda omaks teha. Jah. Ajaloosse hilinen. Põnev tund. Sama vene keele kohta.
Muusikas saan traumeeritud. Ma ju ei tea enam, mida mõelda ja mis toimub ja mis ma tegema pean. Mida ta mõtleb? Kas see on etteheide? Mulle?

ROHELISED NIIDUD

Kord olid niidud rohelust täis,
pilv taevavõlvist vaid harva üle käis.
Peegeldus päike jõe suveselges vees,
niitude vahel seal kulges meie tee,
niitude vahel, kus õnn saatis meid.

Niitudelt päike kadunud nüüd,
nukrana kaigub seal sügislinnu hüüd.
Vingudes ruttab vaid vihur üle mäe
ning ega meidki seal keegi enam näe.
Kus on siis suvi ja kus on me arm?

Ei ole sind ja tõesti ma ei tea,
mille peale lootma ja mõtlema nüüd pean.
Sa katki kõik mu unistused lõid,
võtsid kogu õnne, mille kaasa tõid.

Kuid siiski ma ootan kevadet uut,
niitude haljust ja palju, palju muud.
Aiman ju siiski, et ühel päeval siis
lõpliklut tuled, sest süda nõuab nii.
Niitude rüpes meid õnn leiab taas...

Ma olen vaimselt ebastabiilne ja kahetsen.

Natuke aega tunnen, et kõige õigem on ära surra, aga ei tee seda. Matemaatika.
Unustus tuleb peale.
See on ju ainult hea :) Saan kahe. Kotib. Ma niikuinii ei teinud seda ise.
Naljakas. Joonistasin pildi. Kui see tõesti Orkuti üles pannakse, lisan lingi :D
Kirjandused looderdan. Käin vahetunnis ja natuke tunni ajast emme juures söömas.
Kõigil on pohhui. Nüüd stendi võtma.
Valida on eta interesna ja mitme raamatustendi vahel. Võtan raamatuga. Raske. Ma ei saa parata ju: ma fännan selliseid asju liialt. Saadan Dana raamatukokku ja
ise lähen bussile. Panen stendi Äti juurde.
So creepy without him :'( Tulen koju. Võtan salatit ja piima.
Tulen netti ja login siia end sisse. Dashboardil näen ühe blogi,
mida jälgin, algust... Tekkisid ka parakad: KES ON KÕIK NEED INIMESED,
KES SEDA SIIN LOEVAD.... =O
Jube-jube-jube.