27 November 2008
Ma ei talu kriitikat, so keep it to yourself. Fuck/thank you :)
Ärkan kella 3 ajal. Mõistan, et jäin üsna kohe pärast koju jõudmist magama. Ja kõik on õppimata... Jään magama. Ärkan. Kell on 7:15. Seljas samad asjad, mis eile. See on talumatu: olen liiga riidefriik. Aga vahetamiseks aega pole - lisan sukapükste peale teksad ja kleidile vöö, et ta pisut pluusim välja näeks. Läheb loosi. Esimese tunni ajal vastan Raudmehe vaheruumis KTd. Selle positiivse sooritamise eest tänan PAATi, Pulka ja Helenat. Lähen emme juurde sööma. Päris hästi ei jõua ajalukku, aga vene keel on juba mõeldav. Mõnus tund. Üks lemmikutest. Saaren on ka üks parimaid pedagooge siin koolis. Saan kursuse kahe: 8 võlgnevust ja üksainus positiivne hinne. 4. Pole midagi. ...sest see on lihtsalt nii kick-ass tund. Muusika õpetus. Laulame jõululaule. Ma ajan 2 paljundatud paberit ära, et neilt laul M-Liga pähe õppida. Muidu peaks järgmine tund maha endale kuhugi kirjutama. No thanks. Lõtv tund selline. Päris hea. Matemaatika. Selle kursus tuleb kokku 3. Üks 2, üks 5 ja tänast tööd ta ei kontrollinudki (tähtis oli, et üldse teeksin. Usun, et sain 4 või 5). See on ka hea-hea-hea tund. Teine kordki. Pranglin ~20 minutit tunni algusest. VAHERUUMIS. Uuest teemast ei saanud aru midagi. Jookseme nagu segased klassist välja. Hakkavad kirjandused. Teeme rühmatööd. Kuigi rühmatöö on tore ja mitte midagi paha, ei taha seal olla. Klassijuhataja ainult urgitseb, kui ma ei soovi. Vahetunnis jätan koti klassi ja lähen Paadi juurde salaplaani teostama. Ühe litsi ema oli mind eile näinud pahandust tegemas. See mõrd saab aga läbi ühe hooraga, kes on mu ema külje alla ujunud, et tasuta kräppi saada. Kui mu ema teada saaks... Perse küll! Kas ma pean siis tõesti nii kikivarvul terve oma elu käima. TÜRAMAIVÕIRAISK. Elagu oma elu. Tundi jõuan tagasi 5 minutit enne selle lõppu. Tahan koju minna, aga õpetaja tahab muga räääääkida, sest ma olen ju nii probleeeemne. Fuck küll! Midaaaaaaaaaaaa ta tahaaaaaaaab??????? Küsib, miks hilinesin. Vastan midagi jõulukinkidega. Küsin, miks ta mulle kirjanduse hinnet välja ei pannud. Ajab mu närvi. Vaidlen. Pants helistab. Ütlen, et teen kõik, mis ta tahab. Küsib veel, kas ma olen siis psühholoogi juures käinud. Not so much. Ta ütleb mulle, kui uksest välja lähen, et see aitaks mind ennast kaaa. Mis mõttes 'ka'? Teiste pärast siis või? Lähen meganärvi ja tahan talle karjuda, et mul pole midagi viga, mida ei aitaks 24/7 nudity, läbipussitatud randmed ja/või kulminatsioon sekkumise asemel. All I'm saying... Ei anna järele. Autos on kõik hea. Pistiitame ühe mäe peal, sest maas on oh-kui-tore läga. Kodus on kõik närvihaiged (nagu ikka) ja ma tahan ära surra (nagu ikka). Kõik on nii sitt. Vihkan oma elu. Saan kriitikat ka veel. Ja kohast, milleks ma valmis polnud. Peded. Kassid on ka mölakad. Ainus kord, kui nad mu sõna on kuulanud, on ka siis, kui neid söögiga õue meelitan. Kurnäuks on super, teised võivad kuskil jääs olla :) Hooking up'i 10. osa on väljas! Jebbi! Vaatan seda. YouTube on tore. Tänane öö tuleb leim, sest mul ei jää aega magamiseks. Korralikult saan magada alles näiteks järgmise nv laupäeva öösel vastu pühapäeva... ja see on üsna kaugel. Pagan! VKK peab üks väärt koht olema, et ma üldse proovin.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment