Tartu on imeline.

Magan Udo kõrval. Suured pered on kihvtid! Pants helistab. Räägib, et Anu on juba reisuks valmis ja ma pean kiiresti tee äärde kobima, et auto peale minna. Ärkan hetkega üles ja tõttan alla nööri pealt vaatama, mis riided on piisavalt kuivad, et need selga panna. Pants tuleb unise näoga ülevalt alla. Wtf? Kuidas ta kodus saab olla? Tuleb välja, et Pants magas ja ei helistanudki mulle. Keegi ei helistanud mulle. Peast haige aju mõtles selle poolunes ise välja. Noh lõbus. Äärmiselt külm on. Leian liibukad ja kleidi, mis massiivse polsterdusega kandmisväärseks teen. Mulle ei meeldi külm. Võtan kotiga kaasa eesti ja vene keele ja kirjanduse õppematerjale. Tulebki Anu. Sööme supimoodi mannaputru. Ülihea on. Räägime vennaga, miks just selline meile kõige rohkem meeldib. Parimaks osutub see, et ei pea mäluma. Samas pole ta liiga vesi ka. Lähme autodesse. Mina+Pants ja Sancho+Anu. Anu sõidab ees. Unisena on seda lahe jälgida. Meie auto jääb Tapale tädi juurde ja jätkame Caro autos. Bem. Anu juhib. Ja teeb pervonaeratust. Või tal ongi selline... Mugav ja ilus on. I get shotgun. Pants & Sancho möllavad taga. Proovin õppida vene keele sõnu. Loobun. Suurel osal sõnadest pole niikuinii vasteid märgitud. Hea-hea-hea õpilane. Anukesel on selline hobilaadne asi, et ta teeb bussijaamadest pilte. Peatume erinevate juures ja vaatame, mis saab. I love viitpäästik. Ja käed on ka lahedad asjad.Peatume elektriliinide all. Nad päriselt surisevadki nagu elekter multikates seda teeb. Nagu avastaksime midagi uut ja uskumatut. Lapsed, raisk. Rahul. Ja need vaated, mis meile avanesid! Kuulame klassikalist muusikat ja naudime ilma. Kõik on ilus ja hea. Venna tahab urineerida. Peatume metsa vahel. Veedame ootamise Pähklipureja muusika järgi balletti tantsides. Kosutav. Jõuame Tartusse. Viime Caro auto ta ema juurde, kes on ka väga ilus. Nagu Carogi. Märkan, et Tartu on ikka nii hirmus tore. Kõik käivad lahedalt riides ja kõikjal on kaltsukad. Neil on kujud ja lahedad teed. Pargid ja platsid. Faaaan-cyyyy! Poes annab nälg tunda ja ma hakkan pahurdama. Annan raha neljale heategevusele. The coolest promice I ever made. Veab mul. Siiski jookseb mu tuju täiesti kanni ja mõtlen ise välja tee Karli ja Kristi juurde... With a little help :DSiin saan pannkooke. Vaatame Dr House'i eilset osa. Yeah. Mulle üldiselt meeldib, aga see, kuidas ta viimasel ajal eriti tunnetega ja 'vigadega' on, ei istu... Karl ja Kristi jamavad ehk mängivad lennukit :) Tulevad Pants, Anu ja venna. Vanaema pidavat ka kuskil linna peal pidus olema, aga teda ma ei kohta. Räägin Karlile oma imehead plaani, kuidas kuulsaks saada. Talle meeldib. Sööme kambakesi. Karl paneb leivamasinasse leiva tekkima. Ma solvun Pantsi ja venna peale ja lähen emotsen diivani peal. Ja taga. Karl tuleb rääkima. Hakkan nutma. Hea on, et keegi kuulab ja päris vestlust teeb. Sügavaid ja tähtsaid teemasi teised väga ei näpi. So it feels good. Temaga rääkides jagan isegi paar asja välja. Kristi viib mind õue. Teeb Karlile üllatust. Neil on homme 2 aastat koos oldud. Nad on head. Varsti pärast sellega ühele poole saamist, tuleb rongile minna. Venna väga ei jaksa käia. Jõuame ilusti rongile. Saan suvalise mõrdeide käest omada, et uks vagunite vahel lahti jäi. Olen vait ja panen selle kinni. Mööda minnes näitan talle fucki. Ei näe. Istun maha ja ei võta vestlusest õdede-vennaga osa. Kas ma ei tohi mõelda oma mõtteid? Mind tuleb omada, kui uks, millest järjepidevalt käiakse, lahti jääb hetkeks? Laheeeeee. Vihkan seda hoora. Teen ettepaneku talle peale urineerida ja aken lahti teha. ...kui Anu mu rääkima saab. Mingi paha tädi jõllitab mind ka veel. Värdjas. Mängime patty cake'i. Kõik on imeline. Proovin kirjandit valmistada. Valin teema. Ben Jonsoni tsitaat. I might even post it someday. Peale tuleb terve kari ülbeid väga stiilselt riides poisse-tüdrukuid. Aga nad on nii ülbed ja puntis, et ükski neist ei tõmba tähelepanu. Kuskile reisile? Hetkeks mõtlen, et mul on midagi viga, sest god knows I'm drawn to whores.... Hellikud ja eneseimetlejad. Häirisid mind. Peatume. Aga see konkreetne peatus on eriline: fännid viskavad lumepallidega rongi pihta, kui sõitma hakkame. Tahan seda kunagi proovida. Tapal kallistame Anu. Suundume autole järele. Näen rongi liikuma hakates Sirjet. Ta on nii Äti moodi. Tädi juures käib venna 2 aastat urinaariumis. Räägin Piiaga. Vaatame Sanchoga jänest ja kasse kuni Pants pissil on. Sõidame Kadrinasse, sest peal on hääletaja. Bensuka juurest. Teterin. Nojah. Sõidame koju. Pants juhib täiega bossilt. Äge on olla. Kodus räägin issiga. Natuke, aga siiski. Emmega ka. Tahan olla hea laps. Olengi.

Mõõdukas ärevustunne ebameeldivate olukordade ja ohtude suhtes on normaalne. Abi tuleks otsida siis, kui tugev ärevus ja hirm kestavad pikka aega ja segavad igapäevaelu.

Tüüpilised ärevushäired väljenduvad tugeva hirmu ja muretsemisena, teatud olukordade vältimisena, suhtlemisraskustena ja mitme käitumusliku probleemina, nagu ärrituvus ja endassetõmbumine. Lisanduda võivad keskendumisraskused ja füüsilised sümptomid: pea- ja kõhuvalud, lihaspinged, iiveldus, tükitunne kurgus, unehäired ja kergesti väsimine.

«Lapsevanemad pööravad tihti rohkem tähelepanu käitumuslikele probleemidele, muretsemist peetakse lapse eripäraks,» selgitas Kihl. «Tegelikult avaldab pidev ärevus muretseja elule negatiivset mõju: eksami- või hindamishirm segab õppimist, suhtlemishirmuga laps võib olla üksildane. Tugev esinemishirm tõmbab tulevikus kriipsu peale mitmele karjäärivõimaluselegi.»

Suurematel lastel ja noorukitel võib ärevusprobleemide korral esineda sotsiaalärevust ja üldistunud ärevust, sageli kaasneb depressioon. Noorukid kipuvad ülearu muretsema näiteks tervise, koolitöö või lähedaste turvalisuse pärast, kardetakse uusi olukordi, otsitakse liigset kinnitust vanematelt. Üsna sageli tuleb ette sotsiaalärevust ehk hirmu sattuda tähelepanu keskpunkti. Kardetakse suhtlemist võõraste inimestega, uut seltskonda, pidudel käimist. Enamasti on sellisel juhul hirm sattuda piinlikku olukorda. Mure selle pärast, mida teised arvavad, võib jääda püsima aastateks.

Paljude foobiate korral aitab astmeline harjutamine. Ärevatel inimestel on hea kujutlusvõime: nad suudavad ette kujutada kõikvõimalikke halbu asju, mis võivad juhtuda. Õnneks saab ette kujutada positiivsetki, õpitakse lõdvestuma ja hirmutava olukorraga (kõrgus, esinemine) kohanema. Näiteks pimeduse kartuse korral harjub laps magama algul öölambiga, siis teises toas põleva lambiga.

Kergemate ärevushäirete puhul on esmane näidustus psühhoteraapia. Kuna laste probleemid on väga sageli seotud perega, saab last aidata vanem koostöös psühholoogiga. Karta pole vaja ka psühhiaatri poole pöördumist. Psüühiliste probleemide korral on sageli näidustatud ravimid, mida vajadusel määrab arst.