Now we are free.

Oh kui hea on jääda magama riietesse, mis järgmine päev kooli tahad selga panna. Vähem vaeva. Autos annab issi raha, et ostaksin Ibumax 400-t. Sujuvalt andis ta pisut rohkem raha. Tore. Kuigi ma ei oska rahaga midagi teha. Närvi ajab, kui raha on ja sa ei oska sellega midagi teha. Kõlab võimatu. Ma olen armsalt riides. Soeng on ka tore. Passin klassijuhataja ukse taga maas. Tuleb M-L ja Andres. Siinkohal mainin, et viimane ei käi meie koolis. Lahe. Julge poiss. Samas on ta nii kapp, et keegi ei proovikski talle ajudele käia. Saan M-Lilt nii ilusa ja hoolega tehtud kingi. Mul on kohe halb olla enda pärast. Ma olen halb. Jagame kooli kinke. Saan üsna mõttetu taldriku. Konnakommid on head. Ei pahanda. Ma armastan konnasid nii väga. Teeme veel klassipilte. Ehk Andres värvatakse ja ta teeb meist pilti. LIINA L. ON ERILINE. Kõige halvemas mõttes. Ta hüüdnimi on VÄIKE. Ja talle meeldib see. Sellised inimesed üllatavad mind. Uskumatud. Temaga meenub üks tore asi, mida kord Tapa rongijaamas kohtasin. Läheb teemasse küll :)
Aktusele minek. (Väike proloog, et millestki aru oleks saada: Andrile meeldib Scarface. Mul on igasugu asju kodus. Leian hästi suure plakati, kus Tony Montana on ameerika rahatähe keskel. I TRUST ME. Räägime msn-is ja ma pakun seda talle, sest tean, et siin see ellu ei jääks. Jõuame selleni, et ta saab jõulukingi mult.) Teel aktusele peab ootama, et mingi kitsiku peal kari pisikesi mööda läheks. Andri ujub mu kõrvale, räägime juttu. Annan talle plakati. Ta kallistab mind. Kui ta ei oleks 193 pikk ja must kergem, siis oleks see vast mugavam. Nagu midagi poleks käte vahel. Kallistada on siiski hea. Alati võib. Tahan, et kõik rohkem kallistaksid. Aulas esitatakse erinevaid pille-värke. Magan. Eile hommikul jäin ka kuhugi diivanile koolis magama (Y) Kui plaksutatakse, ärkan üles. Nii väsinud. Magasin öösel umbes 3 tundi ka. Klassi tagasi. Asjade järgi. M-L ja Andres saavad klassijuhatajalt omada, et nad AMELEVAD teiste nähes ja segavad aktust. Hea, et ma naerdes ära ei lämbu. Napilt küll. Nemad juba teiste ees ei amele. Meeldib selle õpetaja fantaasia. Jõuame järeldusele, et kõik arvavad, et Andres pole 18, vaid 27. Seda oleks lihtne teha. Ma käin apteegis. Poes ühinen jälle Andrese ja M-Liga. Lähme jalgsi Äti juurde. Puhkame ja kirume. Äti juures teeme tuled alla. Teised lähevad magama, ma koju. Vajun ära. Pärast kuskil 7tunnist koomat ärkan. Söön ja hängin issiga. Mul on maailma parim isa. M-L helistab. Panen riide ja lähen sinna. Ennustan, et nv tuleb tore.

Vajan abi otsustamisel-mõtlemisel. Sellised 2 asja:

• Kas ma lähen kevadvaheajal Slovakkiasse? Asjad makstaks mu eest kinni ja väga muretsema ei peaks. Vist. Aga ma ei tea, kas minna. Eelmine kord seal oli üsna haige + ma pole mingi lumelauainimene. Oskan ainult seljavalu saada.
  
• Kas ma lähen vaatama Soulfly'd, James Blunti või millist teist BEMi tehtavat muusikaasja? Tuleb välja, et saan GC eest tasuta pileti ühele muusikaüritusele. Olgu. Aitäh.