Räägitakse, et on jõulud.

Ma ei tunne midagi. Kõik on kodus ja saavad superhästi läbi... äkki see ongi jõulud. Olen olnud viimased 4 päeva natuke sleiv. Mitte kodus väga. Ja inimesed räägivad, et ma ei saa netita olla. Okei. Tähendab... ma ei olnud väga sleiv. Ma olin ülimalt vajalik ja samas täiesti üleliigne. Let's say, et mu omand oli vajalik, ma ise pohhui. Jep, nii oligi. Kuulake jõululaule. Slade'i Merry X-Mas Everybody näiteks. Väga hea. Queeni Thank God It's Christmas. 12 Days of Christmas. Ja Santa Baby. Etc.

Eile öösel oli midagi lahedat. Räägin siis: Mul on suremas olla. Emme pakub, et kraadib mind ja mõõdab vererõhku. Kraad oli okei. Vererõhk peaks olema 120/90. Ellukesel oli 80/50. Ja ma naersin, sest ma kardan kõdi nagu segane(...see peaks nagu tõstma vererõhku..). Siinkohal mainin, et hakkan ka veenivere võtmisel naerma, sest mul on lihtsalt nii kõdi. Issi tuleb teisest toast meie juurde. Ütleb megakavalalt: "Tahad näha, ma löön üle?" Emme mõõdab... Issil on 80/40. Ta on nii äge. Meie pere lastel on üldse madalad. Issilt siis. Tore, et kõik nii hästi läbi saavad.

Käisime Äti haual. Ma igatsen teda hullupööra.Nüüd perega mängima.

Aaa, ja selline asi ka...
Ilusaid jõule.