Huian terve hommiku ja lõuna emmele meiliaadressi, CV-d ja muud värki netis. Ta oskab mind osavasti hulluks ajada.
Otsustan jooksma minna.
Saan Pantsilt kõrvaklapid, panen kotti jope, pudeli vett ja võtmed. Jooksen mäest alla, mäest üles. Vässu tuleb peale. Nõme. Jalutan. Laulan. Proovin joosta. Äti heinamaal juba jalutan kindla plaaniga: täna enam ei jookse. Võtan Barbie karbi. Teen lahti, oi!, teen ühe. For old times sake. Või for the times to come. Kunagi ju ei tea. Jalutan metsa vahel. Plaanin Orajärve kaudu koju minna. On hea olla. Leian, et peaksin raja kõrval kõrguvast mäest üles ronima ja vaatama, kas leian savitiigi (pikk jutt, aga hea). Teel üles leian liiva. Olen mega-excited (pikk jutt, aga hea). Ei leia tiiki. Eksin ära. Tuian ringi päris kaua. Mõtlen Elerinile ja jooksmisele, Mihklile-Anule ja blogile, Paadile ja pahandustele, mis ennist aset leidsid. Kõigele. Pantsile. Akule ja saatusele. Võtan momendi, et kinnitada, et ma usun sellesse kogu täiega. Kõik tunded ja mõtted hüppavad pähe mingil põhjusel. Pähe tekib küsimus:
"Miks ma eksinud olen?"
Põhjus hakkab, kuigi olen prillideta, kaugelt silma. Et jõuda peani, pidi veel ühest mäest ronima... nõlvast alla vaadates oli näha rada. Kokkusattumusi pole olemas. Eksin jälle ära. Mul pole aimugi, mis kuradi rada see veel on. Fun-fun-fun. Mõtlen huntidele, peasantidele ja vägistamisele. Yeah. Kuuskede all on veel ühe teise pea tükke. Sammun-sammun-sammun. Tunnen alkoholi lõhna. Kas ma olen pääsenud? Inimesed? Tunnen ära, kus ma olen. See on ju Orajärv. Sobib. Tahan konni näha. Alustan järve ringi.Leian konnapuntra. Rämedalt huvitab, mis selle sees on. Olen põlvedeni mudavees, vajun, kisun okste ja muu hämaga pundart enda poole. Nad ei lähe laiali ega põgene. Põhjus peab hea olema.
%&#¤!!? =O
Usun, et kui mul oleks megahea kaamera, siis oleks see nagu looduse aasta foto. Kevade vähemalt. Roosa ja sinakas on soolikad. Siinkohal meenuvad Bill Hicks ja Love like you're 80, Fuck like you're 18. Kui, siis kogu hingega. Mul on kahju, et ta surnuks pigistati. Kahju on veel sellest, et nüüd ei saa ikkagi beebikonnasid. Sest ema killiti ära ja kui nad ta seest kudet või whateverit välja ei retsi, siis tapeti see konn täiesti lampi ära. ...õõõ. See selleks. Leian kaluri. Tal on kalu. Räägime vendadest ja kaladest. Teen pilte, oleme muhedad.
Kojuminek. Söök on fantastiline.
No comments:
Post a Comment