What little time....

SCHOOL IS OUT! (Besides mulle, kes ma valikaines hävin!!) Suvetöö, noh. Midagi sellist...Reedel oli veel Udo sõjaväeaja lõpp. RESERV. Mul on ainult hea meel, sest Udo on fun. Laupäev: Aavo lasteaia lõpupidu. &Kadrinas toimub saate Laulge kaasa! lindistamine. Olgu nii. Aktus on tore. Nõme küll, et üritus, mis on mõeldud väikestele lastele, venib kahele tunnile. Väsin, vihastan. Seda võin selgitada: käisin ju arstil. Testi tulemusi nähes küsis kohe, kas ma olen ka närvilisem või ärritun. Olin surprised ja ei jaganudki kohe midagi välja, sest just nii ongi. Tegi selgeks, et olen rohte võtnud juba nii palju, et liigun ühest äärmusest (megaloid emo) teise (karjuv närvihaige). Tore, et arstile otsustasin enda keha vedada. Suvi läbi võtma ei pea (Y)
Saan Anuga kokku.Toob vennale maasikaid :)
Vedelen autos ja olen mõttetult vihane.Udo on ilus ja lahe nagu alati. Tema peale ei karjuks millegigi eest. Sest ta ei anna niikuinii põhjust...?
Ta oli eile nii kinni, et pole päris valmis edasi grillima tulema. Davai :P
Jõuame kohale. Kena paik.Proovin õppida liiklusteooriat. HUI MA SITTAGI SELLEST ARU SAAN! Ütlen, et ma ei tee juhilube, kuigi tean damn sure, et teist võimalust mul lihtsalt pole. Tahan killida. Muide, see mida rohud alandasid, peaks taastuma ja kõik mu närvitsemine, karjumine ja viha PEAKS kaduma. So, YaY! Suvi niikuinii ju. Sööme. Anu päevitab. Tore tüdruk, hetkega bikiinide väel. Imeline võime. Kõrvetab pisut ära. Kingitus!Me Pantsiga sõidame koju. Eksime hetkeiks, aga sõidame koju. Passime&pikutame õues, jamame, mängime, teen pilte. Mõnuuus. Kõik on niiiiii ilus ja hea. Sancho on ka. Pants ja Sancho on hirmuäratavalt sarnased.Midagi on valesti või väga hästi, aga mõnikord ma midagi peale kodu väga silmata ei tahagi. Muidugi on see mööduv nähtus (sellises mõttes, et kerkib uudishimu võõra vastu).
Naispere vajub kööki,kus on kõik juba end lasanjest-koogist etc ülesöönud ja laua lagastanud :D, räägime juttu, räägime elust, muljetame.
Helistan Karlile. Lähen pühapäeval Tartu, jään ööseks sinna. Esmaspäeval vaatan nende etendust kuskil mingisugust. Kiiresti VIST Tallinna, aga kui seda ei taha hetkel, ujun koju ja närvitsen mata ja prantsuse keele ja autokooli ümber.
IGAST MEIE MAJA AKNAST AVANEB ÜÜÜÜÜBER-ILUS VAADE!Te ei kujuta ette, milline kihk on lapsena nende otsa ronida. Btw.... impossible :'(
Läheks tänagi, aga need puud kasvavad meiega koos ehk ma ei ole ka nüüd võimeline neid vallutama.
Venna kutsub õue. Issi tahab. Tuleb välja, et istutab tamme. Udo sõjaväe ja venna lasteaia lõpu puhulNüüd on selline asi, et see puu ongi see, mis aastal 2200 Neerutis vana muuseumi koha peal peaaegu 200 aastat vana on. Kuuldavasti istutas selle keegi Mõmmi pere, kui pojad Lastesõjast tagasi tulid.... or something...

Igatahes on lahe, kui ta siis veel alles on :)