Minu lemmikreede.

Päevaga muutus ilm talumatuks. Nagu kõva õhk suruks end läbi naha mu kontidesse. Ja sõidaks nende sees üles-alla. Pisike vend kallistab mind, et soe oleks. Ronime teki alla. Magame hommikuni. Pole häiritud faktist, et saan täna kindla 2 ajaloos. Eesti vabariikluse saavutamine? Ei ole kindel selleski. Tõenäosuses alustame kombinatoorikaga. Täiesti mõnus tund :)
Lahkun koolist, et jõuda arstile õigeks ajaks - 12:45. Endine eesti keele õpetaja trügib koledalt ette. Mõrd. Naeratan. Täistunnil pääsen löögile. Saadab kohe proove tegema ja ütleb, et pärast jälle ukse taha jääksin.
Tehtud.
Jään.
Möödub pool tundi. Ei soovi enam. Panen uue aja järgmise nädala samale ajale. Saan koju oma tädipojaga. Selliste inimestega sõites tekib küll soov osata autoga sõita, load ära teha ja omale lahe auto soetada.
Kõige kallimasse kohta jõudnud, leian molberti peale tekkinud riidekuhja otsast kirja emmelt. Toa kõrgemad kohad on täis riidemägesid, põrand on puhas. Mul oli selline kerge floordrobe going on. Tuppa on ilmunud ka terve hunnik riidepuid. Helekollased.
Oijah, miks tahakski keegi siit kuhugi minna, is above me.