Sajan särasilmsena õe saatel kodu uksest sisse. Olen sokkis. Peale selle näen välja nagu miljon dollarit. Täna oli tööl pildistamine. Pusserdan peegli juures oma koti ja jaki ja juustega. Mind on mõnda aega juba oodatud. Tunnen, et isa on mu selja taha ilmunud. Pööran ümber. Ta ütleb külmalt: "Kui Sa bussiga ei käi, siis minult Sa enam raha ei saa ka." Läheb tagasi ära tuppa. Aitäh süütunde eest, mu isa. Ema üritab asja siluda ja räägib, et issi oli ka mures mu pärast. Tundsin end enne jumalast hästi. Me laulsime maanteel. Ma naersin peaaegu südamest. Seda juhtub mul häbiväärselt vähe. Tundsin vabadust.
Aga mis vabadusest mina siin ikka rääkida saan, eks?
Mitte oi-mu-elu-on-nii-raske-mõttes, aga pigem mul-on-just-nii-väga-mugav.
Muide, RIP sinised kulunud ketsid. Teie aeg jõudis kätte. Vedelevad kuskil hekis.
SA oli täna väga tubli. 9,83. Natuke sohiga: müügijuht andis enda 3 mulle. Kokku tuli 59. 60 oleks SA10.
No comments:
Post a Comment