Ilusad õed-vennad :)

SA 7,77. Algab nv :)

Astun koduuksest sisse. Saan kilgete saatel grupikalli emmelt, vennalt ja Pantsilt. Suunavad tuppa. Isegi Karl on siin. Kallistame. Anu ei tulnud ainult. Matused on selles mõttes head: saab pereliikmeid näha.
Karl ja Aavo lammutavad pisikest raadiot. Mina, emme ja Pants naerame, mida bussijuhid täna tegid. Võin jagada: täna võttis jälle varasema bussi juht mu peale ja viskas Kadrina. Tasuta. Tegi jälle juttu ja värki. Kui Kadrinas õigele bussile läksin, küsis see juht, et mis värk oli, et mind oma peatuses polnud. Ütlesin talle ja see vaatas selle teise bussi suunas ja ütles:
"Oiii, pean selle *bussijuhi nimi*-poisiga kohe rääkima - üritas Sind ära võtta."
Tore on vanade bussijuhtide päiksekiireke olla. Siis rääkis issi teistele ka, kuidas Salvador Dali paljalt luua seljas mõõkade tantsu saatel, mõõk käes, ringi kappas. Siis pidi Karl meile elektriahelate töötuba tegema.

Füüsika, mu kallid! Saan peaaegu kõigest aru.

Väga kihvt on proovida millestki (mulle) nii raskest aru saada, kui terve nädala olen endal kogu täiega manduda lasknud. Võtsin päeval selle teema üles ka. Jõudsime selleni, et esmaspäeval saan midagi enda tuleviku ja eesmärkide jaoks ka teha. Kõige nõmedam on see, et kui ma ütlesin, et mul on vaja iga päev kindlaid asju teha, siis sain vastuseks, et keegi ei takistagi mind. Mis on jumalast tõsi. Keegi ei keelagi ju. Aga ma lihtsalt ei saa neid teha. Täiesti haige. Olukord on siis selline: ma olen otsustanud, et ma loen iga päev raamatuid, mis õpetavad mulle asju, mida mul on vaja teada, et saada selliseks inimeseks, nagu ma olla tahan. Aga kui ma olen terve päeva kellegagi koos, kes vajab konstantselt mu tähelepanu, siis kuidas, palun, peaksin ma suutma millelegi keskenduda? Sunnin teda nüüd vähemalt pool tundi paigal istuma ja ka raamatut lugema. Ei tundunudki väga vastumeelne talle. We'll see.

See on ülilahe, et Udol ja Karlil Aavosse nii palju usku on. Võiks ju lihtsalt mõelda, et 9aastane ei saa sittagi aru. Aga nad seletavad talle igasugu asju, mille puhul üldiselt ei oodata, et laps aru saaks. Nagu täna selgitas Karl neid asju, mida ta ülikoolis praegu õpib. Või see, kuidas Udo talle äri erinevaid külgi tutvustab. Keerulisi süsteeme. Poiss käib iga päev pranglimas ja loeb raamatuid kõiksugu maailma asjade kohta. Ta saab näha ja kuulda olukordade kohta, kuhu mina töö juures satun ja ta teab, mida Pants ülikoolist teada on saanud. Veel kuuleb issilt ja emmelt kõige muu kohta.
Ma tean, et mõni inimene saaks öelda, et me ei lase tal olla laps. Aga oiii, kuidas me laseme tal laps olla :D
Ma arvan, et me laseme tal lihtsalt kasutada kogu oma potentsiaali. Tark laps... muidu igavleks raudselt ja oleks parmkaak.