Bussijuht annab €1.05-st tagasi 3 senti ja ühe kommi.
Fun vana. Tööl läheb ülisitasti. Täna kahtlen esimest korda, kas on mõtet seda tööd teha. Kas see "õppetund" on seda väärt? Kas mul on vaja see külg täielikult omandada? ~36 tellijat ja üle 70 "ei". Ma ei taha enam üliraskelt esile kutsutud entusiastliku häälega oma paari lauset ette kanda, et inimene mind suvalt sõimata, solvata ja alavääristada võiks. See ei ole mu eesmärk ega huvi. SA tuli 6. Aga see ei loegi. Nii paha oli juba, et tahtsin nutta kellegi najal. Sest ma ei sunni kedagi pikalt midagi kuulama, ma ei nõua midagi jne. Olen sõbralik ja hea, aga ikka on inimestel vaja ohkida, naeruvääristada, karjuda, sõimata, valetada ja mõnitada. Õnneks toitis Udo mind vahepeal. Ja M-L ja päris Paat tulid mulle Rakverre järgi. Õhtu nendega tuli superlõbus.
Ühel hetkel arvasin end üksinda kuskil lambi all seisvat. Kurb ja depressiivne. Nagu oleksin scum of the earth.
Vaatasin selja taha.
"Sina!? Kiiiiiiiiiiiisu! :)"
Love kickstarts again!
Rõõm ja seiklus tulevad mu sisse tagasi: snaibime ja varjume põõsastes. Ülisuperlõbus. Kui koju jõuan, sureb auto ära. Mina, miss yea-no-that's-gonna-fuck-up-my-spine, lükkasin auto liikuma ja nad said normaalselt minema sõita. Heroine'i tunne.
Homme tööle ja järve kupsu panema.
Also, ma vaatasin täna, kuidas mu tukk põles. Ja eile sain leegiheitjaga näkku.
No comments:
Post a Comment