07 April 2011

mkM,emtnnmho,mnnmmo. e!

Udo toetab ahju vastu ja üritab veenda, et ma talle süüa teeksin. Näeb kapi pealt statistikast, kui sitt SA eile oli. Kaks-midagi. On impressed, sest mu TERE-UDO! oli õhtul rõõmus ja reibas. Ta (ja ka hea lugeja, kes mind päriselus rohkem kui paar tundi näinud on) teab, et ma olen nagu suur must pilv surma, kui miski putsi läheb. Natuke nagu Howl. Ta oli vist uhke isegi mu üle, et ma koledaks ja laastavaks ei muutunud. Ütlesin talle, et nutsin pisut juba teel koju ja jõudsin üle saada. Naeris. Jätsin välja osa, kus sain päris tõelise panic attack'i. Kui varem arvasin, et olin seda kogenud, siis antud asi oli midagi uut. Midagi tugevat. See tuli peale hetkega. Tundsin ebamäärast hirmu ega saanud hingata. Selline issand-jumal-kas-ma-saan-praegu-infarkti-tunne kestis määramatu aja. Usun, et võis olla minuti või 10. Beats the mother fuck out of me... Jube oli. Sain lõpuks normaalselt hingata. Kõndisin kodu poole, mõtlesin, kui feil ma olen olnud. Arvestades, kui suured plaanid mul endaga olid tehtud. Siis tuli uuesti selline ülim ärevus peale, aga mitte nii hullusti. Siis juba kontrollisin ise, kuidas hingan ja oluliselt hullemaks (kui esimene kord) ei läinud.

Udo jääb nälga ja mina saan kiiruga kaasa ainult tomati, mis tundus ka ainuke söödav asi külmkapis olevat. Saan bussijaamast
varasema bussiga Kadrina. Tasuta. Nii juhtun rääkima Helenaga :) It's destiny!
Rakverre jõuan sips enne nelja. Neljaks tahaks juba tööl olla, eks. Lippan kontori poole, kui mind peatatakse.
Huvitav, miks ma ennast halvasti tunnen, kui keegi mu vastu hea on?

Täna on SA 6,94. Sellega olen more or less rahul. Vähemalt üle viie. Täna oli sellega fun, et paar tükki käisid proovipäevadel ja ei pidanud vastu. Siis tuli boss ja hakkas megasportlikult rääkima: "Nii! Kes saab kõige rohkem tellimusi, saab sellejaselle tellimused endale! Kes on teine saab nii palju ja kolmas saab sellejateise omad endale!" Võistlusmomendiga meeldis rohkem. Muidugi kaotasin, aga rush on lahe alati.

Pärast tööd oli see kihvt, kuidas bussijuht "automaatse" ukse peale närvi läks. Nussis seda ja karjus: "Kuradi uks! No, MIIIIIIIIIIIIIIIIIIDA TA TAHAB!!!!????"

Tunnen ennast natuke lämmatatult töö juures. Ma pole mingi kõike näinud maailmainimene, aga nii tugevalt on tunda, kui erinevad meie maailmavaated on. [deleted] Võib olla olen liiga kriitiline, ma ei tea. Pole kuigi edumeelne seltskond. Udo on mu pärast kergelt mures. Et ma kombeid üle ei võtaks. Oijah. Teaks ta aint, kui kõrge mu kukkumine juba olnud on. Rääkisime asjadest üldiselt ja mulle tundub, et fookus läheb kohe õige asja peale tagasi.
Jstrsl.Sljs,etoüp,aslpnos,e-emkM,emtnnmho,mnnmmo.
Homme ma lähen ja olen täpselt selline nagu olema pean. Nagu tahan olla. Ütlen, mis ajab kettasse, mis on nõme, mis on hea, mida talun, mida tahan, mida on vaja.

2 comments:

  1. Luuran sind koguaeg google readeri vahendusel ja seetõttu ei teadnudki, et sul mõnus blogi header!

    BIIIIG LAIK!

    Tervitused Tartust.

    ReplyDelete
  2. Thanks :D
    Ma mõtlesin, et see nagu võtab mu olemuse hästi kokku :D

    ReplyDelete